......................................................................8 4.LASERI TÜÜBID....................................................................................................................9 4.1 Rubiinlaser.......................................................................................................................9 4.2 Gaaslaser.........................................................................................................................9 4.3 Röntgen laser.................................................................................................................10 4.4 Värvilaser......................................................................................................................10 4.5 Elektronlaser..................................................................................................................10 4.6 Tahkislaser ..........................................................................................
nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. LASERI LEIUTAMINE
LASERITE KASUTUSALA Helen Hunt Grete Laane XII B Mis on laser? On tehisvalgusallikas. Laser (valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe (võivad olla ülieredad). Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laserite kasutusala Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks. Elektroonikas CDseadmetes,
laser. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all erinevad laseritüübid koos nende tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate kasutusotstarvetega. Põgusalt vaadeldakse eestlaste rolli laserite arendamisel ja kasutamisel. 3 Definitsioon Laser tuleneb inglisekeelsetest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation ehk ,,valguse võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on kvantelektroonika põhiseade- kvantgeneraator. Koherentvalguse generaator rajaneb valguse stimuleeritud kiirgusel. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust (lainepikkus 1mm). Lühidalt laserite ajaloost Aastal 1917 mainis Albert Einstein esimesena looduses esinevat stimuleeritud emissiooni protsessi, mis viitas juba siis palju aastaid hiljem leiutatud laserite tööpõhimõtetele. Veel enne laserit leiutati aga maser (microwawe amplification by
Laserite kasutamine silmakirurgias Millest hakkan rääkima ? Ajalugu Laserid Laseri kiirguse bioloogiline toime Nägemishäired Kuidas saab neid ravida laserite abil LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõnasõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. 1916 Albert Enstein pakub välja mõiste stimuleeritud emission.
immuunsed tolmule. Kuna andmete lugemine/kirjutamine toimub läbi laserdioodi, mis ei puutu diski, ei saa see ka kunagi kriimustada “töö käigus”. Prinditud tekst on optiline mälu, sest tint muudab paberi omadusi. Sama mehanism ladustab ka digitaalse info barcode’sse. Hiljuti on kaks eri tehnoloogiat omavahel ühendatud, et luua kõrgtihedusega ladustamisseade. Laser loob väikese valguskiire, mis illumineerib väikest täpikest, mis on loodud semiconductor fabrication tehnoloogia poolt. Need täpikesed ladustavad infot nagu augud, mis oleks tehtud kaartidele või paberile. mittekirjutatv CD (CD ROM) kirjutatav CD (CD-R, CD-Recordable) - CD-R puhul kasutatakse tsüaniidi ja phthalocyanine( sinine pulber ), mis on fotosentsitiivsed orgaanilised ainet, sarnanedes fotode puhul kasutatavatele ainetele. (
footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid? Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 26. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 27. Milliste omadustega on laserite kiirgus? Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 28. Kus ja milleks lasereid kasutatakse?
ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel
Kõik kommentaarid