Las jääda ükski mets (3)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

METSADE KAITSE

METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus

Geograafia

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem

Metsaressurss ja -klaster

42

docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets. - vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati

Metsakasvatus

15

doc

Üldmetsakasvatus

päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu. Männi vaheldumine kuusega Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik,

Dendroloogia

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj

Eesti metsad

41

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõpeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse ​kalamiteediks. ​Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne), siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele.

Eesti metsad

17

doc

Materjalid metsanduseks

Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga

Eesti metsad

82

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 31,3% II kohal on kask ­ 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp ­ V kohal 9,2% haab ­ 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad ­ Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse

Eesti metsad

Kommentaarid (3)