Lapsepõlve tähtsus isiksuse
kujunemisel
Valisin selle teema, sest
olen lapsepõlve tähtsusele ka varem palju mõelnud ning olen
veendunud, et isiksuse kujunemiseks on lapsepõlv vundamendiks kogu
eluks. Kõik saabki ju alguse meie varajasest lapsepõlvest, kus
hakatakse meid varakult vormima, õpetama ja suunama, lastakse teha
õigeid ja vahest ka valesid otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite
ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta
puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama , et kunagi oma pere luues saaksid need
loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi
rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast
ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses.
Lastele seatud ja kujundatud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliis Mets
Õppematerjali autor
Moraalitunne- see on inimlikkuse ja terve ühiskonna alus Kümme käsku on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtetest, mille järgi paljud inimesed on üles seadnud oma igapäevaelu. Arvan, et aastakümneid tagasi pidasid inimesed kümmet käsku palju olulisemaks kui seda tänapäeva tarbimisühiskonnas, kus paljud meist ei ole neid käske isegi läbi lugenud ning samuti ei pea paljud meist oluliseks ka neid käske järgida. Hoolimata käskude tundmise vähesusest siiski paljud inimesed järgivad neid enesele teadmata, sest nende käskude sisu peaks olema tänapäeva materjaalses ühiskonnas igale inimesele kohane käitumine. Kümnest käsust leian enda jaoks kaks kõige südamelähedasemat, mida ei sooviks mitte mingi hinna eest muuta ega rikkuda. "Sina pead austama oma ema ja isa"- nii ütleb kümnest käsust neljas. Minu arvates on vanemate austamine ja armastus üks siiramaid ja olulisemaid tundeid siin elus. Enamus vanemad on sellised, kes juba sünnis
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi
.......................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6
püüd kõike õigesti teha arendab tema sihikindlust. Vannis olles saab harjutada lapsega vee valamist ühest anumast teise, mis on suurepärane käe juhtimise arendamiseks. Aasta kuni umbes pooleteise aastast last võiksid juba huvitada keerulisemad ülesanded nagu näiteks lihtsamate puslede kokkupanemine. Neile pakub väga lõbu kui koos ema või isaga panna kokku mõni pilt lemmik multikategelase pilt. Kiitmine on äärmiselt tähtis -mitte ainult selles vanuses, vaid kogu lapsepõlve vältel - , sest see ärgitab edasiminekult. Seetõttu, kui lapsel midagi õnnestus tuleb laialt naeratada ning kiita. Paljud selles vanuses lapsed tahavad juba ise riietuda, ka seda tuleks igati julgustada. Pooleteise vanune laps suudab juba päris palju ise ära teha. Ta suudab igale poole minna ning peaaegu kõike teha. Sellepärast peab lapsel koguaeg silm peal olema. Käeline tegevus on selles vanuses väga tähtis. Hästi sobivad talle raskemad pusled ning ka
asutuste vahel. Kui lapsevanem märkab oma lapse puhul käitumis- või suhtlemisprobleeme ning ei oska olukorda lahendada on võimalik alati nõu pidada kooli sotsiaalpedagoogiga. Vanemad ei saagi ise kõiki võimalusi teada ja seetõttu on vaja ka vanemaid suunata. Ei ole vaja keskenduda sellele, kuidas last muuta, vaid pigem sellele, kuidas temaga kontakti saada. Iga laps saab oma esimesed õpikogemused oma perekonnast. Lapse isiksuse areng sõltub sellest, kuivõrd turvaliselt on ta kiindunud temale olulistesse täiskasvanutesse. Kasvamiseks vajavad lapsed oma vanemate tingimusteta armastust, hoolivust ning kindlustunnet. Lapse eneseväärikusetunne ja eneseusaldus tekivad läbi kogemuse, et oled armastatud. Lapse isiksus areneb lapse võimekuse ja ümbruskonna suhtumise kaudu temasse. Kui aga last ümbritsev kasvukeskkond ei võimalda tal oma elujõudu rakendada, võib see esile
harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õ
.............................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3. Lugemine koos lapsega.............................................................................................13 2.4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid