50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maretkm
Õppematerjali autor
agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendamiseks, kindlust ja eneseusaldust. Sotsiaalse suhtlemise oskus, moraal, vastutustunne, eetilised ja esteetilised ideaalid ei ole inimese genotüübis, vaid kujunevad teiste inimestega suheldes vastastikuse mõju tulemusena. Inimene kasvab iseendaks teiste toel. Seepärast vastutavad lapse sotsiaalse arengu eest need, kes temaga koos elavad: vanemad, õpetajad, kutselised kasvatajad. Raamatus räägitakse lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, esmajoones aga sellest, kuidas vanemad, kasvatajad ning teised lähikondlased saavad tema arengut suunata. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgede poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see
Mure Need mõjutavad last sünnieelsel perioodil, ka esimestel kuudel. Stress toob kaasa rahutu lapse, nutab rohkem, magab halvemini. See võib hakata mõjutada nende edaspidist sotsiaalset arengut. Suhtlemisvõimalus lapsega sünnieelses perioodis. Laps mäletab pärast sündi neid hääli, mida ta kuulis enne sündi ( ema südame löögid, ema ja isa häält). Ka sünnijärgselt peab kohe suhtlema hakkama. Kui isa saab esimestel tundidel lapse sülle, on hiljem vähem kohmakamad. Niipea, kui laps sünnib, tuleb panna pesemata veel ema kõhu peale ja laps hakkab roomama rinna poole. 4. Teratogeenide olemasolu (kemikaalid, ravimid, droogid, olmemürgid, taimekaitsemürgid, suurtes toosides vitamiinid C, D, A, alkohol, nikotiin, narkootikumid, kiiritus, kosmeetika ). 5. Sünnieelse suhtumise probleem. Teooriad: Grof. S. teooriad : sünnitusprotsessi tagajärjed jätavad inimese psüühikas-se traumaatilised jäljed. Raseda emotsioone on võimalik korrigeerida ja arendada
..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................
Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54
lapsed on väga närvilised. See tuleb just vähesest magamisest. Uni annab energiat ja jõudu, aga paraku veedetakse enamus aega virtuaalmaailmas, kuhu ennast süüdimatult ka unustatakse. Siinkohal tuleb ära mainida ka arvutimängud, mis muutuvad aina reaalsemateks. Vanemad arvavad, et lapsed on küpsed mõistmaks õige ja valet, kuid sageli on see vanemate poolt ülehinnatud. Kuhu on kadunud need vanad head harrastused- taidlus, näitering, korvpall? Ei ole oluline, et laps tingimata käiks korvpallis, oluline on, et see tekis spontaansest huvist. Tähtis on just see koostegemisevajadus, mitte vanemate survestamine realiseerida nende endi tegemata jäänud unistusi. Lapsed sünnivad mehe ja naise liidust. Laps peab arvetsama sellega, et ta on väiksem-ta on laps. Temaga ei jagata vanemate intiimsuhet, sest laps ei suuda kuidagi aru saada vanemate nö saladusest. Lapse jaoks on oluline, et pere koosneks nii emast kui ka isast. Uurignud on
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad
lapse vahel. Teine asi mis võib juhtuda, on see, et isa kaotab igasuguse huvi laste kasvatmise vastu. Mis puutub turvatundesse, on lapsel palju turvalisem lapsepõlv, kui teda kasvatavad nii ema kui isa. Kasvatmise all mõtlen seda, et lapse arendamisest ja temaga tegelemisest võtavad osa mõlemad, mitte seda, et ema ja isa elavad vaid koos. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama (Tuuling 2007). Mees on füüsiline soomääratlus. Isa on auaste, suure tähega sõna. See nimi omistatakse ja
..157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng.......................................................................................................161 Lapse joonistused...............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid