Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise
meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome tolmune nurgatagune, kuhu seadusemeister eriti ei vaata (http://www.postimees.ee/? id=271485)
vajavad isiklikku abistajat. Osa lapsi ei õpi kunagi ladusalt kõnelema, kuid nad võivad aru saada lihtsatest korraldustest ja õppida kasutama viipeid, piktogramme või muid märke, kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust. 3. Raske vaimne alaareng (IQ 20-34). Selle kategooria lastel on psüühika areng harilikult tunduvalt madalama tasemega, millest tulenevalt kõne kas puudub või on väga algeline. Enamikul neist on motoorika oluliselt häititud või kaasneb puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele või arengu hälbele. 4. Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust.
.............................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Tänapäeval on väga aktuaalseks muutunud erinevad laste poole suunatud väärkohtlemise vormid ja vägivallaaktid. Lastekaitse efektiivse töö ja ka kodanike tähelepanelikkuse tõttu tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu,
3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
Logopeed (kommunikatiivsete oskuste arendamine (sh alternatiivkommunikatsioon); psüühiliste protsesside arendamine; praktiline kõnearendus; häälduspuuete korrektsioon). Liikumisõpetaja /-terapeut (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / -terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete taju ja väljendamine). Psühholoog (laste nõustamine; vanemate nõustamine kasvatusküsimustes; suhted õpetaja ja laste vahel). Sotsiaaltöötaja (töö probleemsete peredega). + Klassiväline tegevus huvialaringides. KOOLI VÄLINE: Õppenõustamiskeskus, sh nõustamiskomisjon (omab ülevaadet
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248) Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkoh
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi sead
See tähendab, et lastel on ka suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke - ei koguseliselt vähe, lisage sellele teelusikatäis võid, kohustus ise oma ümbritsevat loodust puhtana koorma neere, Rinnapiim ei põhjusta allergiat, toiduõli , hapu või rõõska koort; Last ei tohi hoida, mitte reostada. Pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust, sundida taldrikut tühjaks sööma (mitte karistada 39. Vägivald laste suhtes – jaotus ja Rinnalaps on tervem, Rinnalaps ei söö end ega premeerida), toidukord ei kesta tavaliselt üle preventiivsed meetmed. Lapse väärkohtlemine paksuks, Ilusamad ja paremad hambad – 30 min; Janu kustutamiseks on parim puhas vesi; on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, igemed Pudeli poolt- täiskõhutunne kestab Värskes õhus viibimine suurendab söögiisu sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja
ühte liiki ahistamise. Enamikul kurjategijatest on arvukalt ohvreid, sageli nii poisse kui tüdrukuid. Suurem osa kurjategijaid on pikaajalised retsidivistid. On sageli öeldud, et pedofiilid on "lastega head" ja just see teebki nad nii ohtlikuks, sest seda "headust" on raske eristada heast vanemlikkusest. Enamik seadusandlikke muudatusi laste seksuaalse ärakasutamise tõkestamiseks on toimunud noorsoopolitsei, Lastekaitse Liidu ja Tartu Laste Tugikeskuse ning Rootsi Lastekaitse organisatsiooni Rädda Barnen initsiatiivil. See koostöö on võimaldanud paremini kaitsta laste huve, kuid on veel väga palju ära teha riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanike koostöös. Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes.
neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väärkohtlemine
kellelt nad seda saavad, kas lapsevanemad on rahul oma lapse rühma paigutusega, milliseid tugiteenuseid saadakse, mil määral ollakse nendega rahul ning millistest tugiteenustest tuntakse puudust. Lasteaia õpetajatel uuritakse õpetajate tausta, erivajadustega lastega kokku puutumist, kuidas neid on selleks ette valmistatud, neile antavat tuge (reaalne olukord ja soovid). Tulemused Uuringu ajal selgus ,et 33 % lastel on mingi erivajadus. Ankeetküsitlusele vastanud lapsevanemad ja õpetajad oma intervjuus tõid peamiselt välja, et lastel on kergemad erivajadused: lapse kodune keel ei ühti lasteaia õppekeelega, mitmetel lastel on logopeedilased probleemid, samuti toodi erivajadustena välja füsioloogilisi probleeme, sealhulgas ka allergiaid ja toidutalumatust. Samuti oli käitumisprobleemidega lapsi. 85 % Erivajadusteta laste lapsevanemad on rahul oma rühmaga. 90 % Erivajadusteta laste
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus......................................
tõttu viia haiglasse. Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvusetaseme selgitamiseks. 25. Võrgustikutöö lastekaitses Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada juba olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme. Eduka võrgustikutöö komponendid: · Stabiilne hoolekandesüsteem, professionaalsed lastekaitsetöötajad. · Sotsiaaltööga kaasatakse teised sektorid haridus, tervishoid, politsei, sport, kultuur jt. Sotsiaalvõrgustik pakub lapsele ja vanematele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli. · Ametnikevõrgustik kujuneb kas kliendi abil, kes otsib abi või ametnike algatusel, kes saavad infot abivajajast teiste ametnike või mõne sotsiaalvõrgustiku osapoole kaudu. · Juhtum lastekaitsetöös: Olukord, kus lapse või pere toimetulek on häiritud ja olukorra muutmiseks on vajalik sekkuda.
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena
võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
..........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse.................................................................................................................................7 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine....................................................................................................8 2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess...............................................................................8 2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed...............................................
H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib · Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel Hariduse andmine on riigi järelevalve all
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
