Lapse vaatlus (7)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Lapse vaatlus

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat"

Haridusteaduskond

8

pdf

Lapsevaatlus

Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 ­ 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 ­ 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 ­ 22 kg (statistiline keskmine

Psühholoogia

19

doc

Lapse arengu pretanaalne periood

lapse eeldatav areng üheteistkümnendal elukuul......................................................................15 lapse eeldatav areng kaheteistkümnendal elukuul.................................................................... 16 kasutatud kirjandus................................................................................................................... 18 3  SISSEJUHATUS Antud referaat kirjeldab lapse arengu etappe alates esimesest rasedusnädalast kuni esimese eluaastani. Üritasime tuua antud etappidest välja põhilisema ning vajadusel lisada ka lisainfot. Referaadi allikad on peamiselt raamatud, kuid lisaks ka internetist leitud eestikeelset ning inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin.

Alushariduse pedagoog

72

pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

 Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus  soost tulenevad erinevused  kultuurist tulenevad erinevused ◦ iseseisvus vs vajadus suhete järele ◦ lapsepõlve hoidmine mängudeks vs vajadus laste abi järele ▪ nt Aafrika jm piirkondade lapsed palju iseseisvamad, sest peavad ise enda eest seisma ◦ mänguasjade, raamatute jms hulk ▪ nt liiga suur mänguasjade hulk süvendab keskendumisprobleeme Vastsündinu  laps võib jääda ellu alates 22.nädalast, õige aeg on 37.-42. rasedusnädal  enneaegne laps (22.-36. rasedusnädalal sündinu) ◦ enneaegseid 3%-17% (2005.aastal Eestis 6%) ▪ seoses kunstliku viljastamisega on kasvanud mitmikute ja seetõttu ka enneaegsete laste arv ▪ uuringud näitavad, et statistiliselt esineb enneaegsetel lastel rohkem probleeme  Üldine IQ 10 punkti madalam kui teistel (Krägeroh, 2002)

Arengupsühholoogia

65

pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

.. ANN Ma... FELIX Kellele ma neid liblikaid nüüd pakkuma lähen? Psühholoogile? ANN Mul on kahju. FELIX Sul on kahju? Sellele oleksid sa pidanud varem mõtlema. Siis kui mind esimest korda kõnetasid, oma siniste silmadega võrgutasid, oma pikkade juustega hellitasid. Sa oleksid pidanud siis mõtlema, kui ütlesid mulle kirikus jumala silme all jah. Kui võtsime endale lapse. Ja siis veel ühe lapse. Kui tähistasime kümnendat pulma-aastapäeva. Kui ostsime päris oma kodu. Kui sõlmisime eluaegse lepingu pangaga. Kui nägime esimest korda oma lapselapsi. ANN Siiralt kahju. FELIX Siiralt? Kas sa tead, mida tunneb su tütar? Mida tunneb su poeg? Rääkimata lastelastest, kes ei saa veel sellest aru, miks vanaema enam külla ei oodata. ANN Ma vabandan. FELIX Sa vabandad

Meedia

102

doc

Mängud

4  OTSI MIND ÜLES! ............................................................................................................ 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41

Mäng

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

takistanud keelebarjäär, miks mitte püüdagi lasta vene-ja eesti rahvusest lastel kasvada juba varakult külg ­ külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad ning esialgu lihtsana näiv ,,kõnelemine emakeeles" on tekitanud ebakindlust just õpetajates. Saamatuse tunne, et miks laps juba ei räägi eesti keeles või vene keeles, mida tehakse valesti jne. 2. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. (Sõerd, 1996)

Alushariduse pedagoog

120

pdf

Õpetajaraamat

õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat; · õppematerjal koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate põhi- ja täienduskoolituseks. 6  Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud

Eesti keel

Kommentaarid (7)