Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad.
Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … Vaba kooselu ehk vabaabielu … Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu … Kordusabielu … Fiktiivabielu … Kooselu vormide mitmekesisus
Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu ... Kordusabielu ... Fiktiivabielu ... Kooselu vormide mitmekesisus
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus
Distantseerumine oma poliitilistest, usulistest, moraalsetest jm tõekspidamistest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema omakorda teisi inimesi. Samas pole ka ühiskond lihtsalt indiviidide summa, vaid üheskoos, kommunikeerides ja lävides tekib uus tasand, palju enamat kui lihtsalt inimesed, kes selle ühiskonna moodustavad (tekib kultuur, normid, väärtused). Sotsioloog uurib ühiskonda süstemaatiliselt. Sotsiloogilise uurimuse aluseks on teooria. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mille eesmärk on selgitada ühiskondlikke protsesse ja nähtusi. Ei ole
(paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik tähtajalise elamisloaga inimesed. Toetused on diferentseeritud vastavalt lapse sünnijärjekorrale (algas 4 rublast, 15 rubla üheteistkümnendale lapsele). Paljulapselistele peredel vähendati lasteaedade ülalpidamismaksu 50%. Üksikvanematest said toetust algselt vaid lesed ja vallasvanemad (lapse sünniaktis puudus isa nimi) (2rubla kuus kuni 16-aastaseks saamiseni). Eelisõigus lasteaeda paigutamisel. Sünnitoetus kehtestati vastavalt laste sünnijärjekorrale (esimene 50 rubla, järmised 1000). 1998.a muutus sünnitoetus esimestele lastele jälle suuremaks.
pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord
Katse läbi viimisel. Kasut sots vähe kuna inimesi kontr on väga raske. Kasut tavaliselt psühholoogias. Sekundaaranalüüs- kõik eelmised meetodid andsid uut teavet aga see analüüs tähendab juba varem kogutud teiste teadlaste poolt või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Nt uurida ametlikku statistikat riigilt või ajaloo allikaid. Eluloolisi allikaid, kirjavahetusi meediaanalüüse (nt soouuringuid). 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult
Kõik kommentaarid