Lapse areng (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Lapse arenguetapid. Füüsiline ja psüühiline areng, vajadused, kasvatus perekonnas

KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta

Arengupsühholoogia

4

odt

Lapsendamine

võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi

Perekonna õpetus

19

doc

Lapse arengu pretanaalne periood

......................................................6 7. raseduskuu...............................................................................................................................7 8. raseduskuu...............................................................................................................................7 9. raseduskuu ..............................................................................................................................7 lapse eeldatav areng esimesel elukuul........................................................................................7 lapse eeldatav areng teisel elukuul..............................................................................................8 lapse eeldatav areng kolmandal elukuul..................................................................................... 8 lapse eeldatav areng neljandal elukuul........................................................................................8

Alushariduse pedagoog

8

wps

Maria Montessori lasteaed

Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

laste käekäik korda läheb. velt. Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära hoida ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. Rasked ja ohtlikud kehavigastused Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki prob- Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus leemi niikaua, kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 1997. aastaks 20,8%

Avalikud suhted

16

doc

Varane lapseiga

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng ......................

Lapseareng

2

txt

Laps surmast

rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma. Phjuseks on hirm tundmatuse ees . Maailm on lapse jaoks olemas vaid niikaua, kui ta seda neb. Pimeduses kaovad asjad lapse mber ja laps hakkab kartma, et ka tema vib kaduda. Samas eas hakkab laps kartma ka seda, et vanemad jtavad ta maha. Ta tunneb hirmu eraldatuse ees ja iga ema vi isa lahkumine vib lapsele tunduda lplik ja ta leinab oma vanemaid tie tsidusega. Surm ja lhike lahusolek on selles vanuses lapsele ks ja seesama. Sellega vib seletada seda, miks osa lapsi kardab htuti magama jda-nad ei eralda d lplikust pimedusest

Inimese õpetus

28

docx

Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale

...........................................................11 KOKKUVÕTTE............................................................................................................................13 2 3 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ja lapsi on hakatud kaasajal käsitlema varasemast teisiti ning sellega seoses pööratakse järjest enam tähelepanu lapse õigustele. Kui traditsiooniline vaade lapsele rõhutab eelkõige lapse ebakompetentsust, ebaküpsust ja sõltuvust täiskasvanust, siis kaasaegsem arusaam lapsest näeb last iseseisva, aktiivse ja kompetentse sotsiaalses elus osalejana . Muutunud on ka arusaam lapse ja täiskasvanu suhetest – täiskasvanu rollina nähakse lisaks lapse kaitsmisele ja õpetamisele ka lapsega dialoogi pidamist ning lapse aktiivsuse toetamist. Lapsi nähakse ühe

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)