väikesemõõduliste ja odavate kaupade müümine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine, müümine või kuulutustulpadele või kuulutustahvlitele kleepimine. Töötavatel alaealistel on lühendatud tööaeg: 13 14-aastastel 20 tundi nädalas; 15 16- aastastel 25 tundi nädalas; 17-aastastel 30 tundi nädalas. Alaelise töölevõtmisel ei tohi rakendada katseaega, et kindlaks teha töötaja sobivus ettenähtud tööde tegemiseks, samuti tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks. Samuti ei ole lubatud saata alaealist töölähetusse, st tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 keelab rakendada alaealist ületunnitööle ja tööle ööajal, st tööle kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse
Huvisid kaaludes omistab Euroopa Inimõiguste Kohus erilise tähtsuse lapse parimatele huvidele, mis võivad iseloomu ja mõju tõttu lapsevanema õiguse perekonnaelule üles kaaluda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhistatud tegevus. Põhiseaduse sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet
näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine, raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine) Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine, Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine Seadus: Paragrahv: m) Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 2 seadus n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise
Vanemliku hoolitsuseta lapsi ja noori kuni 18 aastaseid on Eestis arvele võetud aastatel 2000-2007 kokku 10166. Nende aastate jooksul on arvele võetud laste arv järjest kasvanud. Keskmiselt võetakse aastas arvele 1378 last. 9 ALLIKAD Eesti Statistika andmebaas [2009,oktoober 14]. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus (1992) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12850781&searchCurrent Perekonnaseadus (1994) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=1011053&searchCurrent Sotsiaalhoolekande seadus (1995) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12976574&searchCurrent 10
..........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse.................................................................................................................................7 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine....................................................................................................8 2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess...............................................................................8 2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed...............................................
hoolitsust isiku üle, kelle vanemad ei ole tegevad isiku seaduslike esindajatena. Seatakse kohtu poolt kas kohtu algatusel, omavalitsuse avalduse alusel või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostjaks võib olla piiramata teovõimega FÜÜSILINE isik, kellelt ei ole vanema hooldusõigust ära võetud; kes ei ole rikkunud eestkostja kohustusi; kes ei ole sellehoolekandeasutuse töötaja, kus laps elas. JURIIDILINE isik nii kaua, kuni õnnestub leida sobilik füüsiline isik eestkostjaks. KOV – on võimalik määrata eestkostjaks isiku viimase elukoha järgselt. Kuni eestkostja leidmiseni kannab eestkostja ülesandeid omavalitsus Eeldused: 1. Kui alaealise lapse vanematel ei ole esindusõigust 2. Kui lapse päritolu ei ole võimallik kindlaks teha Sisu: Lapse isiku – ja varahooldus
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus
tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
21. Pedofiilia on kuritegu. Veel 90-ndatel ei teadvustatud Eestis pedofiilia kui kuriteoliigi tõsidust, mistõttu pedofiilijuhtumite käsitlus jäi valdavalt õigussüsteemi valdkonda. Alles viimasel ajal on hakatud pedofiiliat pidama inimese seksuaalsfääri haiguseks ning rõhutama pedofiilide ravi vajalikkust eesmärgiga ära hoida nende poolt võimalikke uute seksuaalkuritegude toimepanemist. LASTEKAITSE 1. Lastekaitse on perekonnapoliitika üks tähtsaim osa. 2. Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peaks olema riigis üheks kõige olulisemaks proriteediks. 3. Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad
nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Telefon 116 000 töötab 24 tundi ning on kõigile helistajatele tasuta. · Lisaks tagavad nõustamist, abi ja turvalisust laste tugikeskused (lastekeskused) Tallinnas ja Tartus. Ühiskondliku organisatsioonina Lastekaitse Liit ja sihtasutus Too näiteid (4-5) ülalpidamuskohustustest perekonnas. · Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. · Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. · Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla
kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või ● kuritarvitab vanema õigusi või ● kohtleb last julmalt või ● avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ● ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. 18. Seadused mis reguleerivad lapse õiguste kaitset. Eestis reguleerib laste kaitset Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. Asutused, kuhu pöörduda kui lapse õigusi on rikutud. Lastekaitse, lasteombudsman. 19. Perekonna ülalpidamise kohustus. ● Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. ● Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks
......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel on õigus omale arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada, kuid tuleb austada teiste inimeste õigusi. Igal lapsel on õigus haridusele, kuid samal ajal on tal kohustus koolis käia. Lapsel on õigus tervise kaitsele, kuid tal on kohustus oma tervis hoida. Lapsel on õigus olla oma ema ja isaga koos isegi siis, kui nad ei ela koos. Samuti on neil õigus olla kaitstud julma käitumise eest. Lapsed peavad austama teisi lapsi ja täiskasvanuid,
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost,
Lapse õigused ja kohustused Leiu Tõnissaar IV klass TMKK Meie maal on lastel palju õigusi ja kohustusi. Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. · Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused n
perekonnakogemusi. Lapsed käivad tugiperedes nädalavahetustel, koolivheaegadel ja suvepuhkuse ajal. Anu Lehtla oma uurimustöös on tugipere kohta kirjutanud et, Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Küll aga on lastekaitse seaduses kirjas, et sotsiaaltalitus sõlmib tugiperekonnaga lepingu. Täpsemalt ei ole aga tugiperede tegevus seadustega reguleeritud (Kaseoja 1997). Adoptiivpere Adoptiivperes kasvab kohtu poolt seaduslikult lapsendatud laps. Peresse jõuavad lapsed maavalitsuse kaudu, kes pärast lapsendamist hoiab lapsega kahe aasta jooksul kontakti, veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja
teada. Täisealise isiku puhul määratakse eestkostja, kui täisealine isik on piiratud teovõimega ja vajab kaitset. Eestkostja määramine toimub kohtus kohtu algatusel või huvitatud isiku (k.a valla- või linnavalitsuse) avalduse alusel. Eestkostjaks võib olla täisealine teovõimeline füüsiline isik v.a. kui temalt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kui ta on rikkunud varasemalt eestkostja kohustusi või on ta selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus eestkostetav viibib. Eestkoste liigid: Alaealise lapse üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud; Täisealise isiku üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud; Erieestkoste: l) kohtu seatud. Erieestkostja- kohus määrab erieestkostja toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha, eelkõige päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda
täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel · Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt midagi nõuda. 13. Vanema õigused ja kohustused · Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Seega sisalfub hoolgusõiguses ka sellele vastav vanema
taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lapse heaolu ohustamise korral on võimalik kohtu kaudu hooldusõigust piirata või täielikult ära võtta. 2. Hooldusõiguse äravõtmine ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 näeb ette lapse kaitse igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Samuti keelab Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 31 lapse alavääristamise, hirmutamise või karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 27 näeb ette, last ja vanemaid tohib üksteisest eraldada vastu nende tahtmist juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele
ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
nad hoolivad temast ning vanemad suudavad koos olles vestelda sõbralikud. Lapsel on küll omad õigused aga samas tal on ka kohustused.Ta peab oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Kodustes majapidamistöödes kaasalöömine aitab lapsel areneda ja valmistuda iseseisvaks eluks. Majapidamistööd ei tohi olla talle ohtlikud ega segada kooliskäimist. Sageli lapsed tunnevad, et tööd mis nad kodus teevad on karistus neile. Nad teevad seda vastumeelselt.Aga samas on ka neid kes teevad seda, et valmistada vanematele head meelt. Lastel on oma õigused ja kohustused aga ka lapse vanematel on oma õigused ja kohustused. Nende kohustus on last kasvatada, arendada ning tema eest hoolitseda. Vanemad vastutavad lapse üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last ei kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta last hooletusse. Ta ei tohi lapse vastu kasutada
aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted. * Õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste- kes on võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks. * Sõnavabadusele. * Õigus seaduslikule kaitsele, kui on rikutud tema isiklikke kirjavahetusi jms. * Õigus sotsiaalsele turvalisusele. * Õigus eluasemele.
halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskodu peres peab ööpäevaringselt tööl viibima vähemalt üks kasvatusala töötaja. Kui aga peres on üle poole lastest alla kolmeaastased või raske või sügava puudega, siis peab päevasel ja õhtusel ajal kohal olema täiendavalt veel üks kasvatusala töötaja. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Seadus kehtestab nõuded kasvatusala töötajate ja perevanemate teovõimele, isiksuseomadustele, haridusele, lastega töötamise kogemusele jmt. Muuhulgas ei tohi
Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid ja kontrollib inimeste absoluutset vabadust. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas pidevalt arenedes ja kohanedes ühiskonnaoludega. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mis mitte ainult ei loo kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele õiguspäraseks käitumiseks. Normidest kinnipidamine toob inimestele kasu, nende eiramise korral aga järgneb karistus. Antud töö eesmärgiks on tutvustada riikilikke perekondlikke toetuseid ja nende saamise tingimusi. Samuti isikunimele esitatavaid nõudeid ja isikusoovil uue nime andmist. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks ehk subjektiivsete õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks
meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome tolmune nurgatagune, kuhu seadusemeister eriti ei vaata (http://www.postimees.ee/? id=271485)
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvane
last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Ees
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
