50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspariino
Õppematerjali autor
Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju
Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju
Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast.
................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis.
Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised
1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar 1997: 20). Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid