Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laps ja tema arengukeskkond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel?
  • Kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada?
  • Kui küsida lapselt millest on tehtud pilved?
  • Keskkonna organiseerimisel?
  • Mida tähendab väljend "open-ended" arengukeskkonna planeerimisel?
  • Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas?
  • Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele?
  • Mida õppisid antud videost praktilist?
  • Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine?
  • Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused?
  • Millised on ühe teise ja kolmanda õppekava tugevad ja nõrgad küljed?
  • Mida uut õppisid said teada?

Lõik failist

Laps ja tema arengukeskkond #1 Laps ja tema arengukeskkond #2 Laps ja tema arengukeskkond #3 Laps ja tema arengukeskkond #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
iseseisevtöö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi, kõik peab olema korralikult läbi mõeldud. Kastid Üks gi kast ei pea last segadusse ajama. Kõik kastid peavad vastama sisule oma välimusega: värviga, nimega, baberitega, nii et oleks kindlasti aru saadav. Samuti peab kõik korrektselt teostatud. Kohalolek

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
17
docx

Õppekavade võrdluse tabel

määrusest. last Tegutsemise aluseks on „PAIde Lasteaia  Sobitusrühma laste arv põhimäärus“ (Vastu sõltub erivajadustega laste võetud 17.11.2011 nr 57 arvust (arvestades, et üks RT IV, 03.11.2012, 34 erivajadusega laps täidab jõustumine 21.11.2011) kolm kohta). Lapse lasteaeda vastuvõtu aluseks on Lasteaias toimub süvendatud „Paide linna terviseedendus. Lasteaed on lasteaedadesse laste liitunud novembris 2015. a vastuvõtu ja sealt Tervist Edendavate

Alushariduse pedagoog
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Haridusseadus 1992). KOOLIEELNE LASTEASUTUS Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON:

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
5
doc

Lapse arengu keskkond

Õpikeskkonna ülesehitus Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See

Lapse sotsiaalne areng
thumbnail
4
docx

Riiklike õppekavade võrdlus

2008 ja 1999.a õppekavas on sarnasus ka see, et väärtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuride eripäradega. 1987.a väärtustati küll kodumaad, lasteaia traditsoonine, kuid pigem pidid lapsed kodumaa ühteks kodanikeks kujunema. 1987.a ja 2008.a õppekavas väärtustatakse tööd. Arvan, et 2008.a üldeesmärgid on kõige paremad eelnevatest õppekavadest, sest seal toetatakse kõige enim last, tema individuaalsust, loovust, arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada. ,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid, esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine, matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika

Eripedagoogika
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema

Eripedagoogika
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

 Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi.  Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema  rikkalik,  valikuid võimaldav  varieeruv,  motiveeriv  individuaalne.  Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise. Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
2
doc

Iseseisev töö „ Õppekasvatustegevus lasteaias“

Millisele dokumendile ta võiks tugineda? Tuginedes määrusele ,,Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale" peaks vanematele lastele olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Lapsed saavad ise valida- nad kas magavad oma puhkeajal või lamavad voodis magajaid segamata, ühtegi last ei sunnita magama. Kokkuleppel õpetajaga võib laps puhkeajal vaadata raamatut või joonistada, seejuures lärmi tegemata. 4. Ülesanne Loe kogumikust "Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi" lk 54- 67 läbi artikkel personali tunnustamisest Tallinna Linnupesa Lasteaias. Milliseid pedagoogide tegevuse hindamise võimalusi selles lasteaias kasutatakse? Kas need on õpetajate jaoks motiveerivad? Tallinna Linnupesa Lasteaias hinnatakse pedagoogide tegevusi järgnevalt: - kauaaegne asutuses töötamine

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun