Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Haridusseadus 1992). KOOLIEELNE LASTEASUTUS Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON:
Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi
lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll kes suunab, mitte ei anna valmis teadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel. Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, valikuid võimaldav varieeruv, motiveeriv individuaalne. Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema
Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast.
vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lasteasutsue liigid: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad)
Kõik kommentaarid