50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teili
Õppematerjali autor
jõudmiseks on tal vaja abi. Nende kahe taseme vahel on lähima arengu tsoon, kus ta vajab minimaalselt juhendust. 7. Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks? 1882 (W. Preyer ,,Lapse psüühika"). 1859 (C. Darwin evolutsiooniteooria) 8. Mis on naiivne realism? Naiivne realism - võimetus eristada välismaailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmuseid nii nagu need omaksid füüsilist eksistentsi. Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel
mõiste üle. • Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis • Tekib mõttekäigu teadvustamine ja areneb loogilise on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nendevaheliste seoste mõistmisele. mõtlemise võime (6-7.a.), st. on võimeline vaidlema. • Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste • Tekib eseme jäävuse mõiste. See on seose tekkimine tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku kahe poole vahel – meeled ja liigutus. Mahu jäävuse mõtteliselt tagasi. mõistmine 7-8.a., arvu jäävuse mõistmine 6-7.a. ja aine • Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi kaalu jäävuse mõistmine 9-10.a. hakatakse otsima endast väljastpoolt ja mõistma, et • https://youtu
Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgede poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Sotsiaalsus ei ole ainuüksi psüühilise arengu valdkond, vaid seda võib pidada nii tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks kui ka selleks aluseks, millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sel juhul ei tähenda sotsiaalsus seltskondlikkust, sotsiaalseid harrastusi, soovi pidada suurt sõpruskonda ega psüühika suunatust enam välismaailmale kui iseendale, vaid võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil.
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks,
· Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole.. · Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu · Jäljendamine- laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. · Tasu ja karistus- õppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos. Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust:
Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt? Millised moraalsed järeldused võib teha erinevatel arenguetappidel laste kohta? 3 1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad Jean Piaget (9. august 1896 16. september 1980) oli sveitsi psühholoog. Olles uurinud
2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat Pole juhuslik, mis elus toimub; keskkonnas saab teha ise muudatusi; iseseisvumine ja suudavad ise oma rahuldusi rahulduda; keelatakse lapsi(rõõm, et saadakse ise hakkama ja see kaob keelates negatiivse emotsiooni alla) 3. initsiatiiv või süü 3-6 aastat Juhul kui laps saab eelmisest astmest kaasa positiivsust ja initsiatiivi, siis neil on julgust ja tahet proovida/katsetada - negatiivse sisuga aste toimib vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt
Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.) Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest Keele omandamiseks vaja Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi) Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid