Lambakasvatuse konspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Lambakasvatus Eestis
Arvukus, saaduste tootmine
Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks
loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma
mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin
loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli
Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate
aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve
peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1).
Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu
põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise
üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja
villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 1­2
krooni ja väikevarujad 2­4 krooni. Pesemata villa kokkuost lõppes, sest Riia
villapesemistehasesse vedu ja tagasivedu ei tasunud ära, hiljem see tehas lõpetas töö.
Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline
langus (tabel 1).
Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1.
jaanuar)
Toodetud lamba ja
Lammaste ja Lammaste Toodetud
Aasta kitse liha tapakaalus
kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t)
(x1000 t)
1938/193
695,7* - 8,1 1112,4
9
1992 142,8 - 1,8 311
1993 124,2 123,1 1,2 282
1994 83,3 82,2 1,3 241
1995 61,5 60,0 0,8 174
1996 49,8 48,15 0,5 159
1997 39,2 37,6 0,5 120
1998 35,6 33,9 0,426 82
1999 30,8 28,7 0,360 48
2000 30,9 28,2 0,296 71
2001 32,2 29,0 0,267 65
2002 32,4 28,8 0,327 70
2003 33,8 29,9 0,407 57
2004 34,3 30,8 0,380 82
2005 41,0 38,1 0,373 93
2006 52,4 49,6 0,508 120
2007 66,0 62,7 0,6 155
2008 76,4 72,4 - -
2009 84,0 79,6 - -
* lammaste arv koos samal aastal sündinud talledega seisuga 01.04.
Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 tuhat lammast, siis
järgneva kümne aasta jooksul peale Eesti iseseisvumist ja üleminekut turumajandusele langes
lammaste arv alla 30 tuhandele. Kõige madalamale tasemele langes lammaste
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Lambakasvatuse konspekt #1 Lambakasvatuse konspekt #2 Lambakasvatuse konspekt #3 Lambakasvatuse konspekt #4 Lambakasvatuse konspekt #5 Lambakasvatuse konspekt #6 Lambakasvatuse konspekt #7 Lambakasvatuse konspekt #8 Lambakasvatuse konspekt #9 Lambakasvatuse konspekt #10 Lambakasvatuse konspekt #11 Lambakasvatuse konspekt #12 Lambakasvatuse konspekt #13 Lambakasvatuse konspekt #14 Lambakasvatuse konspekt #15 Lambakasvatuse konspekt #16 Lambakasvatuse konspekt #17 Lambakasvatuse konspekt #18 Lambakasvatuse konspekt #19 Lambakasvatuse konspekt #20 Lambakasvatuse konspekt #21 Lambakasvatuse konspekt #22 Lambakasvatuse konspekt #23 Lambakasvatuse konspekt #24 Lambakasvatuse konspekt #25 Lambakasvatuse konspekt #26 Lambakasvatuse konspekt #27 Lambakasvatuse konspekt #28 Lambakasvatuse konspekt #29 Lambakasvatuse konspekt #30 Lambakasvatuse konspekt #31 Lambakasvatuse konspekt #32 Lambakasvatuse konspekt #33 Lambakasvatuse konspekt #34 Lambakasvatuse konspekt #35 Lambakasvatuse konspekt #36 Lambakasvatuse konspekt #37 Lambakasvatuse konspekt #38 Lambakasvatuse konspekt #39 Lambakasvatuse konspekt #40 Lambakasvatuse konspekt #41 Lambakasvatuse konspekt #42 Lambakasvatuse konspekt #43 Lambakasvatuse konspekt #44 Lambakasvatuse konspekt #45 Lambakasvatuse konspekt #46 Lambakasvatuse konspekt #47 Lambakasvatuse konspekt #48 Lambakasvatuse konspekt #49 Lambakasvatuse konspekt #50 Lambakasvatuse konspekt #51 Lambakasvatuse konspekt #52 Lambakasvatuse konspekt #53 Lambakasvatuse konspekt #54 Lambakasvatuse konspekt #55 Lambakasvatuse konspekt #56 Lambakasvatuse konspekt #57 Lambakasvatuse konspekt #58 Lambakasvatuse konspekt #59 Lambakasvatuse konspekt #60 Lambakasvatuse konspekt #61 Lambakasvatuse konspekt #62 Lambakasvatuse konspekt #63 Lambakasvatuse konspekt #64 Lambakasvatuse konspekt #65 Lambakasvatuse konspekt #66 Lambakasvatuse konspekt #67 Lambakasvatuse konspekt #68 Lambakasvatuse konspekt #69 Lambakasvatuse konspekt #70 Lambakasvatuse konspekt #71 Lambakasvatuse konspekt #72 Lambakasvatuse konspekt #73 Lambakasvatuse konspekt #74
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui suur oli 2005. a keskmine lambafarmi suurus Eestis (ületalve peetavad lambad) ?
  • Kui suur oli lammaste arvukus 2009. a 1. jaanuari seisuga ?
  • Kui suur oli mahelammaste osatähtsus %-des lammaste koguarvust 2008. a Eestis ?
  • Keskmise saagikusega kultuurkarjamaadel kogu karjatamisperioodi vältel ?
  • Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele ?
  • Mille poolest erineb lambapiim lehmapiimast ?
  • Mis piirkonnast on pärit rokfoori lambajuust ?
  • Milline on lambapiima keemiline koostis ?
  • Milline värvus on kvaliteetsel rasuhigil ?
  • Mis siis ikkagi on villa mahutavus ?
  • Millisel lamba kehaosal on peenem ja kvaliteetsem vill ?
  • Mis vanuses pügatakse tallesid ?
  • Mida mõistetakse villatoodangu all ?
  • Miks on villas rasuhigi ?
  • Miks on hea villa läige oluline lõpptoote kvaliteedile ?
  • Mis on lamba puhasvillatoodang ?
  • Millised lambatõud olid eesti tumedapealise lambatõu lähtetõud ?
  • Millise lambatõu vill on üldiselt jämedama diameetriga ?

Mõisted

Sisukord

  • Lambakasvatus Eestis
  • Lambakasvatus
  • Noorlambaliha
  • Nimetus
  • Kokku
  • Karja suurus, utte
  • Üle100
  • Kokku %-des üldarvust Kokku %-des üldarvust Kokku %-des üldarvust
  • Karja suurus
  • Loomaliik
  • Toitumuse hindamise järgi
  • punkti – hea toitumus (soovitud)
  • Toitumuse klassid
  • punkti (kurtunud)
  • punkti (väga lahja)
  • punkti (lahja)
  • punkti (hea toitumus)
  • punkti (rasvane)
  • punkti (väga rasvunud)
  • Uttede
  • Sugujäärad
  • Noortallede
  • Tapaeelse kehamassi järgi
  • Lihakeha Rasva- ja
  • Lihakvaliteet
  • Ultraheliaparaatidega
  • Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel
  • Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse
  • Lihakeha mass
  • Tapasaagis
  • Lihakeha morfoloogiline koostis
  • Ristandid
  • Puhtatõulised TT1
  • Hea toitumus 3 palli
  • Lahja toitumus, 1 pall
  • Lihakeha keemiline koostis
  • Lihassilma pindala
  • Juustutoodete
  • Lambapiim
  • Kitsepiim
  • Lehmapiim
  • EPIDERMIS
  • DERMA
  • RASVKUDE
  • NAHAALUNE LIHASKUDE
  • Naha mahavõtmisel on kolm viisi
  • Nahkade kuivatamine ja konserveerimine
  • Õhuga kuivatamine
  • Märgsoolamine
  • Kuivsoolamine
  • Happega soolamine
  • Kahekordsel pügamisel
  • Kevadisel pügamisel
  • Sügisene pügamine
  • Talvine pügamine
  • Peale lammaste pügamist
  • Seejärel
  • Villkarvade ehituse
  • Villkarvade liigid
  • Alusvillkarvad
  • Meriino
  • Üleminekuvillkarvad
  • Pealisvillkarvad
  • Surnud villkarvad
  • Ohevillkarvad
  • Kempkarvad
  • Villkarva diameetri erinevused
  • Peenike Keskmine Ristand Künklik
  • Mäestik Loomulikul
  • Läikiv
  • Kas peenvillal on villa peenus Bradfordi kvaliteetides?
  • Millisel lamba kehaosal on peenem ja kvaliteetsem vill?
  • Mis vanuses pügatakse tallesid?
  • Mida mõistetakse villatoodangu all?
  • Kas säsikiht parandab villkarva kvaliteeti?
  • Missuguse rasuhigi värvusega villa on kergem tavaliste pesemislahustega
  • Miks on villas rasuhigi?
  • Miks on hea villa läige oluline lõpptoote kvaliteedile?
  • Kas kvaliteetne vill peab olema minimaalsete orgaaniliste lisanditega?
  • Mis on lamba puhasvillatoodang?
  • Eestis
  • Esimesed
  • Peenvillalammaste kasvatamise perioodil
  • Alates 1926. a
  • Kristjan Jaama
  • Esimene lammaste tõuraamat
  • Šropširi A ossa
  • Ševioti A osa
  • Põllumajandusministeeriumi poolt
  • Nõukogude Eestis
  • Villalammaste Riiklik Tõulava
  • Näitaja
  • Ühik
  • Tõug
  • Sündinu
  • Tallede
  • Villa
  • Villatoo
  • Villa pikkus, cm
  • Üksikud
  • Kaksiku
  • Jäär Utt Jäär Utt
  • Vanus tapmisel
  • Ööpäevane massi-iive sünnist
  • Tapasaagis
  • Tailiha
  • Rasva
  • Tailiha/luud
  • Tumedapealised
  • Valgepealised
  • Lihalambad
  • Villalambad
  • In which 18:3n 3 (linolenic)
  • C18:3n3
  • Kitsede söötmine ja pidamine
  • Söötmise strateegiline eesmärk
  • Kitse eripärad rohusöötade tarbijana
  • Kitsede söötmise korraldamiseks on vaja teada söötmisnorme ja söötade
  • Kitsede poegimisvahemik ja selle alaosad
  • Piimakitse laktatsioon
  • Kitsede masinlüps
  • Kitsede paarituste- poegimiste aeg
  • Paaritusperioodi alguses
  • Noorkitsede sugulise kasutamise algus
  • Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia
  • Sümptomid
  • Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia
  • Mineraalsöödad (peavad olema Lisas V, söödalisandid Lisa VI)
  • Kitsede poegimine
  • Poegimisaegne töökorraldus
  • Noorkitsede võõrutamine
  • Elektrikarjuse paigaldamine
  • Täname tähelepanu eest
  • LAMBA- JA KITSELIHA KOOSTIS
  • Lambaliha
  • Katse- ja kontrollrühma 8 kuu vanuste jäärtallede lihajõudlusnäitajad katsetapmisel
  • Piirsalu 1997)
  • kuu vanuste jäärtallede poolrümba rasvkoe morfoloogiline koostis (Piirsalu 1997)
  • Lihakeha sordiline raie (poolrümbast) (Piirsalu 1997)
  • II sort
  • III sort
  • kuu vanuste eesti valgepealiste ja nende ildefransi ristandite liha
  • Eestis kasvatatud lammaste lihakehade hindamistulemused SEUROPi järgi lihakus
  • Eestis kasvatatud lammaste lihakehade hindamistulemused SEUROPi järgi
  • Kitseliha
  • kuu vanuste eesti kohaliku isaskitsetallede tapajõudlusnäitajad
  • Järeldus
  • kuu vanuste eesti kohaliku isaskitsetallede lihakehade morfoloogiline koostis
  • kuu vanuste eesti kohaliku isaskitsetallede lihakehade (tailiha+rasv) keemiline koostis
  • kuu vanuste eesti kohaliku isaskitsetallede nahaaluse rasvkoe rasvhappeline koostis
  • Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus
  • Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste
  • Kitse ja lambaliha füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste näitajate võrdlus
  • Lõiketugevus (kg/cm
  • ,74***
  • ,42***
  • Rasv, %
  • ,47***
  • ,16***
  • Liha õrnus
  • Järeldus: Kitseliha on võrreldes lambalihaga suurema lõiketugevusega (sitkem)
  • Lambakasvatus Eestis ja lambatõud
  • Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus
  • Eestis aretatavad lambatõud
  • Eesti tumedapealine lambatõug
  • Eesti tumedapealine lambatõug
  • Lammaste söötmine ja söötmisvigadest põhjustatud tervisehäirete vältimine
  • Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis
  • Toitumuse hindamine
  • Toitumuse hindamine ja toitumuse jälgimine talvisel perioodil on tähtis, sest nii
  • Tiinusperioodil
  • Imetamisperioodil
  • Tiine ute söötmine
  • Imetava ute söötmine
  • Seepärast peavad uted olema enne poegimist heas toitumuses (3…3,5 palli)
  • Rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta
  • Mineraal ja vitamiinsöödad
  • Keedusool või lakukivi
  • Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore
  • Lambakasvatuse perspektiivid
  • Mahelambakasvatus
  • Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise
  • Eestis sropsiri lammasteks (Eesti Lammaste Tõuraamat I, 1942)
  • Eesti maalammas
  • Eesti valgepealine lambatõug
  • Eesti valgepealine lambatõug
  • Teised Eestis aretatavad lambatõud
  • Tumedapealised lihalambatõud
  • Suffolki tõug
  • Oksforddauni tõu
  • Valgepealised lihalambatõud
  • Tekseli lambatõug
  • Dorseti tõug
  • Dala tõug
  • Lammaste jõudlus
  • Lihajõudlus
  • Lammaste lihajõudluse hindamine
  • punkti– hea toitumus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

54
pdf
9
docx
13
docx
19
docx
1
docx
9
docx
9
doc
26
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto