Lambakasvatus (0)

Lambakasvatuse alused 
 
 
 
Koostaja : dots.  Peep   Piirsalu  
 
 
Sheep   Production  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
Sisukord 
 
1.  Lambakasvatus  Eestis ja lambatõud 
1.1.  Lammaste  arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 
1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 
1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 
1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 
1.3.2.  Eesti maalammas  
1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 
1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 
1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 
1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 
1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 
1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid  
1.4.1. Zooloogiline  klassifikatsioon  
1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 
1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 
1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 
1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 
 
2. Lammaste jõudlus 
2.1. Lihajõudlus 
2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 
2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 
2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 
2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 
2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 
2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 
 
3. Lammaste söötmine ja pidamine 
3.1. Lammaste  talvine  söötmine ja pidamine 
3.2. Lammaste  karjamaad  ja  karjatamine  
3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 
3.2.2. Karjamaade vajadus: 
3.2.3. Karjamaade rajamine 
3.2.4. Seemnesegud 
3.2.5. Karjatamise läbiviimine 
3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 
3.2.7.  Karjatamisviisid  
3.2.8.  Terviseprobleemid  karjatamisel 
3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 
3.3.1. Lammaste kunstlik  seemendus  
3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 
3.4. Lammaste  poegimine  
3.5.  Tallede  võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 
 
4. Lammaste  pidamistehnoloogiad  ja lambalaudad 
 
 
 
2 
1.  Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 
 
1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus 
Eestis 
Lambakasvatus  on  olnud  Eestis  veise-ja  seakasvatuse  kõrval  täiendavaks 
loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma 
mahult  põllumajanduses  olulisel  kohal.  Suurim  lammaste  arv  Eestis  oli  1922.a.  kui 
siin  loendati  745   tuhat    lammast   (koos  samal  aastal  sündinud  talledega).  Näiteks 
1938/39.  a  oli  Eestis  695000  lammast  (koos  samal  aastal  sündinud  talledega).  Kui 
üheksakümnendate  aastate  alguses  oli  Eestis  veel  ligikaudu  140 000  lammast,  siis 
praegu  loetakse  ületalve  peetavate  lammaste  arvuks    ca  41500  lammast  (tabel  1). 
Lammaste  arvu  langus  on  põhjustanud  olulise   lambaliha   ja  lambavillatoodangu 
languse, mistõttu lambaliha on kaupluse lettidelt kadunud ja paljud villavabrikud on 
pidanud oma töö lõpetama. Lammaste arvu languse põhiliseks põhjuseks oli tootmise 
madal   tasuvus   ja  põllumajandustootmise  üldine  allakäik  üheksakümnendate  aastate 
alguses.  Muidugi  takistasid  lambakasvatuse  arengut  toodangu  realiseerimise 
probleemid.  
 
 
Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus 
seisuga 01.01.) 
 
Aasta 
Lammaste ja  Lammaste 
Toodetud 
Toodetud 
kitsede  arv  
arv  
lamba ja 
lambavilla 
kitseliha 
(t) 
tapakaalus 
(tuh. t) 
1938/1939 
695,7* 
 
8,1 
1112,4 
1992