Valguslaine on ristlaine, mis koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast.Lainepikkus (ühik nm) näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus f (1 Hz) näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Laine kiirus v (1 m/s) näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v = f = /T. c valguse kiirus vaakumis. c = 3·108 m/s. Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine
sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist, nimetatakse interferentsiks. lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes.Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. valguslaine elektri-ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Lainepikkus näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, nt naabermaksimumi vahel. Laineperiood T näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne teepikkusega. Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Valguse kiirust vaakumis märgitakse tähega c. (3x10astmes8 m/s) Lainepikkus näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, nt naabermaksimumi vahel.
· Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Lainete tekkimine ja levimine · Lained tekivad juhul, kui mingi keha tasakaaluasendist välja viia ja see keha hakkab võnkuma. · Võnkuv keha liigutab selle keskkonna molekule milles ta asub. · Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse c-ga. Laine faas · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel Valguse intensiivsus
iseloomustavad füüsikalised suurused energiavoog läbi pinna ja energiavootihedus- Poyntingi vektor. 6. Lainepikkus: Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sagedus f jagatisega: Lainesagedus: Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Laineperiood: Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine levimiskiirus: vaata lainepikkuse alt 7. Lainete liigid: Pikilained Gaasimolekulid võnguvad piku levimissuunda Ristlained Molekulid võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega Lained veepinnal Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused:
Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. Valguslained jagunevad kera- ja sirglaineteks. Valguslainet iseloomustavad suurused on lainepikkus , mis näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel (vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus (vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel ning valguse intensiivsus I, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid
nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. . 6. Laineperiood T Aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks 7. Laine sagedus f Täisvõngete arv ajaühikus. 8. Laine kiirus v Näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. 9. Valguse intensiivsus I
Monokromaatne laine · Nimeta põhivärvused. Punane, roheline,sinine · Kirjelda täielikku värvipimedust. Kogu maailm on must-valge v hallikas. · Kirjelda osalist värvipimedust. Peamiselt ei suuda eristada punast ja rohelist. · Mida näitab lainekiirus? Valguslaine poolt ajaühikus läbitud tee pikkus. · Mida näitab lainepikkus? Kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel. · Mida näitab laineperiood? Võrdub ajaga, mis kulub valguslaine ühe lainepikkuse läbimiseks. · Mida määrab lainefaas? Määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. · Mida näitab lainesagedus? Täisvõngete arvu ajaühikus. · Millest sõltub värvusaisting? Valguse lainepikkusest. · Mida näitab valguse intensiivsus? Võrdub valguslaine energiaga, mida laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. · Millisel sajandil sai alguse valguse olemuse teaduslik käsitlus? 19.saj
nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus
nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus
· Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. · Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v=l/t · Mõõtmine- Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Valemid- = vT v = f 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. · Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel,kiik, metronoomi osuti. · Sund võnkumine toimub perioodiliselt mõjuvate välismõjude toimel
(suhteliselt vähe) 6. Lainepikkus, sagedus, periood ja levimiskiirus Lainepikkus näitab vähimat kaugust kahe samas võnkefaasis oleva väljapunkti vahel. Näiteks kaugust kahe naabermaksimumi vahel. Lainepikkus mõõtühikuks 1 m. Laine sageduseks nimetatakse ühes sekundis sooritatud täisvõngete arvu. Sageduse mõõtühikuks 1 Hz = 1 s-1 Laineperiood- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis : T Levimiskiirus-näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Tähis : v 7. Lainete liigid (üldised) a) Ristlained-lained, kus võnkumine toimub levimissuunaga risti. b) Pikilained-lained, kus toimub võnkumine piki lainete levimissihti. c) Pinnalained-lained, mis levivad mööda millegi pinda, siis on lainefrondiks joon
massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutataksekvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik nm(10-9). Laineperiood T= 1/f või /v. Ühik s. Laine sagedus f= 1/T või v/. Ühik:Hz. Laine kiirus:v= f või /T. Valguse intensiivsus: I=kE2(ruudus). k-võrdetegur, E elektrivälja energia. 3 põhivärvi punane, roheline, sinine. Punane:= 760-630, Oranz: 630-600, Kollane:600- 570, Roheline :570-520. Helesinine: 520 470. Sinine: 470 420. Violetne. 420 380. Inimesele kõige tundlikum värv roheline. Infravalgus - valgus,mille lainepikkus on suurem kui 760 nm
9. Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. Hälve on võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel. Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist. laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas. 10. Lainefront on pind ruumis, kus kõik laine punktid võnguvad ühes faasis. 11. Huygensi printsiipi: lainefrondi iga punkt on uue laine allikaks. 12. punane, sinine ja roheline. 13. Valguse dualism: Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. 14. Valguse kvanti nimetatakse footoniks, valgust saab kirjeldada ka osakeste abil, nimelt on olemas valguse osakesed ehk kvandid. 15
võtmiseks. 18. Mis on valgus? Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on 380- 760nanomeetrit(nm.) 19. Miks kasutatakse valguse kirjeldamisel elektrivälja? Sest, magnetväli käitub samamoodi nagu elektriväli ja valguse registreerimisel tekitab signaali just elektriväli. 20. Mis on lainepikkus, periood, sagedus ja intensiivsus? Lainepikkus näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel.(nt. naaberlaine harja vahel). Laineperiood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks ehk ühe lainepikkuse läbimiseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku. 21. Nimeta põhivärvused. Sinine, roheline, punane. 22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb? Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. (Daltonism) 23
Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4
Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest
ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole. 9. Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk, 10. Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk 11. Mis on lainepikkus? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel. 12. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel. 13. Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T 15. Mis on lainesagedus? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus. 16. Mis on laine kiirus? Valemid Laine kiirus kui pika tee läbi laine kindlas ajaühikus Valem: v=f*= 17. Mis on laine faas? Laine faas näitab ära muutuva suuruse antud ajahetkel 18. Mis on valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat kannab
levimist, kiirust, tekkimist, mõju ainetele ja kasutamist . Newton arendas korpuskulaarteooriat. Huygens arendas aga laineteooriat. Tänapäeval nim. valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte
füüsikalised pendlid. I Füüsikalise pendli pikkus l´= ml Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi M=Fl. 6. Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist; 2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist. 7. Lained, harmoonilised lained, lainepikkus ja laineperiood harmooniliste lainetel. Lained on võnkuva keha energia levimise protsess. Ristilaine - võnkumine levimissihiga risti. Pikilained- piki levimissihti.(heli). Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse X w P
LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD NAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES JA SAMAS FAASIS VÕNKUVAD OSAKESED MOODUSTAVAD KERAPINDU. VALGUSE LAINEPIKKUSE ALL MÕISTAME KAUGUST VALGUSLAINE KAHE SAMAS FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB MITU LAINET MOODUSTUB AJAÜHIKUS (EHK MITU VÕNGET TEEB ELEKTRIVÄLI AJAÜHIKUS). LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA AJAÜHIKUS. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST.
Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad teineteise suhtes risti, mis omakorda tähendab, et valguslaine on ristlaine. Lainepikkus näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, näiteks naabermaksimumi vahel. Nagu juba eelnevalt mainitud, nimetatakse valguseks elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380...760 nm. Lühemaid ja pikemaid laineid inimsilm ei näe. Laineperiood, mille tähiseks on T, näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne lainepikkusega. Lainepikkusest ning laineperioodist vähemtähtsamad pole ka laine sagedus ja faas. Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus ning faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. Valguslaine faasiks on siinusfunktsiooni argument. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine
· Voltmeeter mõõdetakse piget tarbija klemmidel. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse tarbijaga rööbiti. · Thompsoni valemist nähtub, et elektromagnetilise vabavõnkumise periood on võrdeline ruutjuurega pooli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. T = 2 LC OPTIKA · Valguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus õhus on 380mm-760mm. · Laine sagdus (f) näitab mitu vänget teeb laine ajaühikus. · Laineperiood (T) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. · Valguse interferentsika (P) nimetatakse kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdada või nõrgendavad üksteist. · Koherentsed lained on lained, mille kuju aja jooksul ei muutu. · Difratsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha
6. Valgus kui laineliste omadustega nähtus (valguslainet iseloomustavad suurused) Valguslaine-ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodiline muutumine. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1.Lainefront-piir, kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainefrondi kuju järgi jaotatakse lained: 1)keralaine-lainefront on ringjoon. 2)tasalaine - lainefront on sirge. Monokromaatiline laine- laine ,mille lainepikkus ei muutu. Laineperiood-aeg,mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus-näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus-on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus- näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 7. Bohri aatomimudel Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1
heli lained. Lainepikkus ja laine levimiskiirus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis v võnkuva punkti vahel. Igas punktis on laine ühel kaugusel. = f Laine levimiskiirus - laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline ,,kaugus" ajas.) v = f Lainefunktsioon Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. x ( ( x , t )= A s i n t - v ) Laine (seisev laine) interferents ja difraktsioon Laine on ruumis leviv häiritus (võnkumine). Keskkonna oleku muutumine ruumis aja jooksul. Lainega
Kõige mugavamaks jääprognoosi esitamise viisiks on jääkaart. Suurt abi laineprognooside koostamisel ning jääkaardi joonistamisel annavad satelliidi pildid. Lainetuse prognoosid: Veekogudes tekitavad laineid tuul, õhurõhu kõikumised, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Kõige enam tuntud lainetuse vorm on pinnalause. Laineid iseloomustavad lainepikkus ja levimiskiirus. Lainete põhiparameetritekss on : laine kõrgus h, laine pikkus L, laineperiood T, levimiskiirus C. Lainekõrgust võib ennustada, kui on piisavalt informatsiooni tuulest st selle mõju kestusest, suunast, kiirusest, vahemaast tuulealusest kaldas ja vaatluspunkti vahel. Laine kõrguse prognoosiks Läänemerel on kasutusel füüsilis-statistiline arvutuslik meetod. Kõige mugavamaks viisiks lainekõrguse prognoosi esitamiseks on lainetuse kaart. Läänemerel on oma jääkood, mille alusel annavad kõik Balti merd ümbritsevad riigid jää
Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 2. Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. v λ= f Laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.) v =λf 3. Lainefunktsioon (+ valem) Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. x ( ) ψ ( x , t )= A ∙ sin ∙ ω t− v 4. Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+joonised) Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi v = v = f T Lainepikkus( ) piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine levimiskiirus(v) lainefrondi edasi levimise kiirus. Lainetega seotud nähtused 1
2. Pikilaine – võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand – tasalaine. Laine forndiks on kera pind – keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood – laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi Lainepikkus( )– piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine levimiskiirus(v) – lainefrondi edasi levimise kiirus. v v f
2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi Lainepikkus( ) piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine levimiskiirus(v) lainefrondi edasi levimise kiirus. v v f
~30% 2) lühinägija - lähedale näeb hästi, kaugele halvasti.Lähedastest esemetest tekib kujutis võrkkestale,kaugetest tekib kujutis võrkkesta ette.Kasutab nõgusläätsedega prille.~20% (ahjutab valgust). 3) kaugelenägija - näeb kaugele hästi, lähedale halvasti. Kaugetest esemetest tekib kujutis võrkkestale, lähedastest võrkkesta taha. Kasutab koondavaid läätsi.~50 (koondab valgust). Valguslaine - ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodiline muutumine. Laineperiood - aeg, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus - näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus - on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus - näitab,kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Reflektsioon peegeldumine. Refraktsioon murdumine. Difraktsioon paindumine. Interferents liitumine. Dispersioon lagunemine. Disperisoon - aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest
Mida tugevam on tuul, seda mõjusam on tema toime. Kui veeosakeste liikumine kandub piisavalt sügavale, kujuneb esialgsest pinavirvendusest lainetus suurema perioodiga kõikuv liikumine. Väljakujunenud laine on veevall, mis näib liikuvat tuulega samas suunas. Tugevama tuulega on ka laine kõrgem. Laine kõrgust mõõdetakse laineharjast põhjani ja pikkust harjast harjani. Lainetuse hindamisel on tähtis ka laineperiood, s.o. ajavahemik, mille tagant järjekordne lainehari möödub mingist kindlast liikumatust punktist veepinnal. Lainetus paneb laeva kõikuma, vähendab tema kiirust, eksitab valitud kursilt ning võib tekitada laevale ja laadungile tõsiseid kahjustusi. Näiteks laine kõrgusel 6 8 meetrit väheneb laeva kiirus sõltuvalt sisenemisnurgast kuni 43 64% Tuule toimel tekkinud laine pealispind on säbruline. Täiesti siledad ja laugjad on ainult surnud lained. Need on lained, mis
laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on "all"ja negatiivne, kui see on "ülal". Korrigeeritud (vedel) KG või GM fluid KG or GM laeva KG või GM peale vabapinnaparanduste tegemist. Kreenikatse inclining test laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi Laevaperiood period of a ship aeg, mis kulub laeva õõtsumiseks ühest pardast teise ja tagasi. Laineperiood period of waves kahe järjestikuse laineharja vaatlejast möödumise vahele jääv ajavahemik. Mageveeparandus fresh water allowance FWA süvise kasv või kahanemine laeva soolasest veest magedasse või magedast soolasesse üleminekul. Mahukese centre of buoyancy B laeva veealuse osa geomeetriline keskpunkt Metatsenter metacentre M mahukeskme liikumistrajektoori kõverusraadiuste
levimiskiirus. Lainete suhteliselt homogeensete omadustega osa vaatlustest ja muudest allikatest kogutud Kliima muutumise ja kõikumised. põhiparameetritekss on : laine kõrgus h, atmosfäärist. andmehulkadega. Ühegi kliimanäitaja muutumise tendents ei laine pikkus L, laineperiood T, Meteoroloogilisel kaardil käsitletakse Lühi ja pikaajalised prognoosid. saa olla lõpmatult ühesuunaline. Kuigi levimiskiirus C. õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist Lühiajalised prognoosid on 12 päeva. pikemad aegread kajastavad võnkumisi Lainekõrgust võib ennustada, kui on on võimalik päevpäevalt jälgida
annaabi.ee 
