Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid
Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. · Pildid 3. Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest.
Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H 2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune (nt lahus, õhk). Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist), segu, mille koostis ja omadused on segu piires erinevad (nt suspensioon, mille osakesed on erinevad). Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. 4
2. Mille alusel klassifitseeritakse kolloidsüsteeme? Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed 3. Milliseid meetodeid kasutatakse kolloidsüsteemide valmistamiseks? Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest,
vabaneks sellises koguses, et me reaktorist ikka pidevalt energiat saaksime, kuid protsess
plahvatuseks ei kujuneks.
Aatompommi tööpõhimõte
Aatomipommis on kaks eraldi asetsevat uraani tükki, mille massid ei ületa kriitilist massi
(m
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
Lahus kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Molekulaarne segu, kus eri komponentide osakeste vahel on keemiline mõju. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi: · Gaas-gaas (õhk), · Gaas-vedelik (CO vees), · Gaas-tahke (H pallaadiumis), · Vedelik-vedelik (etanool vees), · Tahke-vedelik (NaCl vees), · Tahke-tahke (valgevask). Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal: · Küllastumata lahus lahus, kus antud ainet veel lahustub, · Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet, · Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Kristalliline aine lahustub: · Ioonvõrega (tahke) ioonidena, · Molekulvõrega (tahke) molekulidena,
47.soolade kõrvaldamine. Ioniidid teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. 48. Orgaanilised lahustite kasutamine: värvide ja lakkide viskoossuse suurendamiseks. Vedelike eraldamiseks ükstesest. Nt bituumen ekstraheeritakse välja benseeniga või dietüüleetriga rasvad toidust. Metallide pindade puhastamine õlidest, rasvadest. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamisel. 49. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 50. Lahus=lahusti+lahustunud aine. Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas (õhk), gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees), gaas-tahke (H2 pallaadiumis), vedelik- vedelik (etanool vees), tahke-vedelik (NaCl vees), tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 51
Kõik kommentaarid