Lahuse valmistamine tahketest ainetest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

1. Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus.

1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu

Keemia ja materjaliõpetus

2

docx

: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus.

pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus - = 1,013 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutan interpoleerimist, kuna tabelist ei olnud võimalik täpselt määratleda NaCl'i protsendilist sisaldust lahuses. C%= C%1+ (C%2 ­ C%1)/( 2- 1)( ­ 1), kus ­ mõõdetud tihedus 1- väiksem tihedus 2 ­ suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 ­ protsendilisus tihedusel 1

Keemia ja materjaliõpetus

4

docx

Keedusoola sisalduse määramine liiva soola segus

3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust. C%= C1+ (C%2 – C%1)/( ρ 2- ρ 1)∙( ρ – ρ1), kus ρ – mõõdetud tihedus ρ 1- väiksem tihedus ρ2 – suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 – protsendilisus tihedusel ρ1 C%2 – protsendilisus tihedusel ρ2 C%= 2% + (3.5%-2%)/(1.0161 g/cm3-1.0126 g/cm3)*(1.015 g/cm3-1.0126 g/cm3)= 2.34%

Keemia ja materjaliõpetus

3

docx

Üldine keemia praktikum 1 lahendus

Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahusti ­ mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus ­ aine omadus lahustuda mingis lahustis ­ puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik Segusse lisatakse destileeritud vet(~30...50 cm3), filtreeritakse kasutades filtripaberist kurdfiltri

Üldine keemia

8

docx

Keedusoola sisalduse määramine liiva-soola segus

destilleeritud vett, et paber kinnituks lehtri siseseintele. Seejärel asetasin klaaspulga vastu lehtriseina nurga all ning valasin soolavett mööda klaaspulka alla. Jälgisin, et klaaspulk ei oleks surutud vastu lehtri seina, kuna filterpaber on õrn. Korraga täitsin maksimaalselt ¾ lehtrist. Seda katset kordasin veel kaks korda, et sool täielikult segust kätte saada. 2) Olles lahust filtreerinud kolm korda keeduklaasis, valasin lahuse edasi mõõtesilindrisse. Peale seda lisasin veel destilleeritud vett, kuni mõõtesilindris oli 250 cm3 lahust. 3) Lõpetuseks asetasin areomeeter lahusesse nii, et see ei puudutaks seina ja ootasin kuni areomeeter oli enam-vähem stabiilses olekus ning fikseerisin mõõtmise tulemusel lahuse tiheduse. Katse arvutused:  Pilt areomeetrist: Areomeetri näit: 1,013 g/cm3 1) Tabelist 1

Keemia ja materjaliõpetus

8

pdf

KEEDUSOOLA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIIVA-SOOLA SEGUS

Selleks, et NaCl korralikult välja pesta, lisati kolvis olevale jäärgile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja saadud lahus filtreeriti ning valati mõõtesilndrisse. Tegevust korrati kokku kolm korda. Seejärel lisati mõõtesilndrisse destilleeritud vett kuni 250 ml-ni. Selleks, et kontsentratsioon ühtlustuks valati lahust paar korda ühest anumast teise. Lõpuks mõõdeti areomeeteriga saadud lahuse tihedus. 4. KATSEANDMETE TÖÖTLUS Areomeeteriga mõõdetud lahuse tihedus: ρ=1018,5 kg/m3=1,0185 g/cm3 4.1 Lahuse protsendilisuse leidmine Interpoleerimine: C%=C1%+ *(ρ-ρ1) ρ – mõõdetud tihedus (1,0185 g/cm3) ρ1 – mõõdetud tihedusest väiksem tihedus (1,0161 g/cm3) ρ2 – mõõdetud tihedusest suurem tihedus (1,0197 g/cm3) C% - otsitav protsendilisus C1% - protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ1 (2,50 %) C2% - protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ2 (3,0 %) C%=2,5+ *(1,0185-1,0161)=2,833% 4.2

Keemia ja materjaliõpetus

2

docx

Labor 1 raport

Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi alles ainult liiv, korraga täitsin filtirist 3/4. Kordasin 2 korda eelnevat sammu. Peale kolmandat korda pesin filtri, valades filtrisse 50 cm3 destileeritud vett, et saada kätte kogu sool mis võis jääda filtrisse. Siis valasin filtraadi keeduklaasist mõõtesilindrisse ja täitsin ülejäenud osa destileeritud veega, kuni 250 cm3-ni. Segasin lahuse hoolikalt, keerates mõõtesildrit mitu korda ringi. Seejärel mõõtsin areomeetriga saadud lahuse tiheduse. Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on saadud pesta areomeeter destileeritud veega ja kuivatada. Ülejäenud töövahendud pesta tavalise veega ja kuivatada. 4. Katseandmed. Areomeetri näit : = 1,0125 kg/m3 Lahuse ruumala : Vlahus = 250 g/cm3 Soola molaarmass : MNaCl = 58,5 g/mol Segu mass : msegu = 10 g 5

Keemia ja materjaliõpetus

2

docx

Keemia-ja materjaliõpetus protokoll 1

Seejärel eraldan vee liiva ­ soola segust valades lahust läbi filtri ning siis korrates seda veel kaks korda. Et mõõta vee tihedust, pean filtreeritud vee valama mõõtenõusse ning lisama sinna destilleeritud vett kuni 250 cm3. Seejärel saan mõõta vee tihedust areomeetriga. Katseandmed: Areomeetriga vee tihedust mõõtes sain järgmise tulemus: vee tihedus on 1,013 g/cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses kasutades lineaarset interpoleerimist: C%= C%1+ (C%2 ­ C%1)/( 2- 1)*( ­ 1) C%=2+2,5-2/1,0126-1,0161*(1,013-1,0126)=1,94(%) Arvutan lahuses oleva naatriumkloriidi massi. maine = Vlahus * lahus * C%/100% maine=250*1,013*1,94/100%=4,918(g) Leian NaCl molaarse kontsentratsiooni, kui NaCl molaarmass on 58,5 g/mol naine=maine/Maine naine=4,918/58.5=0,084(mol)

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (0)