Lahmuse Mõis (0)

Sarnased õppematerjalid

14

sxw

KODUKOHA TUTVUSTUS

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal.

Geograafia

9

docx

Vana-Antsa mõisakompleks

Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwensterni nime all. 1656 Diedrich suri ning mõisa päris tema poeg leitnant Joachim von Löwenstern. Viimase surma järel jaotati mõis kaheks, Uue- ja Vana-Antslaks. Uue-Antsla omanikuks sai major Karl von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl. 1783 pärandus mõis omakorda viimase lesele ja poegadele Karl Otto ja Georg Diedrich von Löwensternile. 1787 läks mõis Karl Otto von Löwensterni ainuomandusse.

Ehitus

9

sxw

Historitsism ja juugend

1900. aasta paiku hakkas historitsismile vastukaaluks levima arhitektuurisuund, kus ajalooilised rangemad stiilid asendusid vabama kumerama käsitlusega, kus eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest.Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa kindral Golovinile. 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid

Kunstiajalugu

10

doc

Mooste mõis

aastal. Varsti pärandas ta mõisad oma pojale Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel läksid need 1653. aastal avatud läänina riigile tagasi. 1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt, ülemõuemarssal krahv Gustav Reinhold Löwenwoldelt läks mõis Stockholmi Õuekohtu president parun Otto Reinhold Strömfeldile, kes aga müüs selle 1741

Uurimistöö

5

docx

Särevere mõis

..................................7  Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest.  Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile

Muinsuskaitse ja renoveerimise alused

9

docx

Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad

arenenumad põlluharimisviisid, uued kultuurid ja tõud, arenenum hoonestus ning oskused. 2. Avinurme vald 2.01 Avinurme riigimõis Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797

Ma ajalugu

8

docx

Mooste mõis

Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus ­ kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle

Ajalugu

4

docx

Väga põhjalik imkats "Keisri hull"

relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull ­ teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht): ,,Keisri hullu" tegevuspaigaks on pärisorjuse aegne Eestimaa ning keisrite Aleksander I ja Nikolai I aegne Venemaa, põhiliselt Võisiku mõis ja Kivijala härrastemaja, aga mingis osas ka Pärnu, kus Bockide põgenemisplaan koha leidis, Põltsamaa (proua Koltsi maja), Schlüsselburgi kindlusvangla, millest Timo paaris peatükis juttu teeb. A(aeg): 19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik): Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarrestis Võisikul ning edasi hakkab Jakob Mättik oma päevaraamatus sündmusi ajatelge pidi lahti seletama

Kirjandus

Kommentaarid (0)