Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lahmuse Mõis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on teie suhted Suure-Jaaniga ?
 
Säutsu twitteris
28




Lahmuse mõis

Tuule Põldsaar 2011/2012
Lahmuse mõis
Aadress:
Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil
Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. 
Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall . 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt.
Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi magamistoad.
Lahmuse mõisa tall-tõllakuur. Tänapäeval Lahmuse kooli võimla.
Lahmuse mõisa ait. Tänapäeval asuvad seal Lahmuse kooli õppetöökoda, õpilaskodu ja tervisekeskus.
 Lahmuse mõisa juurde kuulunud laut -tall. Nüüd eralvalduses (ladu, töökoda).
Lahmuse mõisa valitsejamaja
Lahmuse mõisa nn. juustumaja. Tänapäeval kasutab seda Lahmuse kool ning seal paikneb tütarlaste käsitöömaja.
Lahmuse mõisa vesiveski . Nüüd eravalduses.

Mõisa ajaloost


Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega.
1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi , Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad.
Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758 .a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847.
1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858. a Heinrich Ludvig Valentin v Bockiga. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud.
1885 a kirjutati mõis Bockide nimele ja püsis nende käes kuni maareformini.
Lahmuse mõis kanti peale L. Ratlefi surma 1873. a tema lesele Jennyle ja tütrele Fannyle. Lesk , kes elas sageli lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu.
Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Just järvele ja teisele poole järve jätkuvasse parki avanebki härrastemaja vaade. Mõisat ümbritseb park, mis rajati 19. saj 50-ndatel aastatel, kui mõis kuulus Ratlefitele. Hiljem on parki pidevalt täiendatud. Park on segastiilis. Esiväljak on avar, ovaalne väljak. Varem on pargi juurde kuulunud ka teispool paisjärve asuv parkmets.
1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool.

Kool Lahmuse mõisas


Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas . Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume , et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel. Selle tarvis olid välja valitud isegi õpetajad: koolijuhataja Jaan Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik , kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel.
6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928./29. õppeaastal. Eelpool mainitud õpetajatele lisandus veel Marie Sova.
1934. aastal sai koolijuhatajaks Johannes Laur ning õpilaste arv oli kasvanud juba 100 - 140 ringi. Koolil oli ka oma internaat , et kaugema kandi mehed iga päev pikka koduteed ei peaks käima. Ka õpetajad elasid koolimajas.
Ruumide valgustamiseks kasutati petrooleumilampe. Alates 1940. aastast muudeti kool 7-klassiliseks. Kool õitses kuni 1960. aastani, mil Suure- Jaanis avati uus keskkoolihoone. Tagajärjeks oli see, et Lahmuse koolist sai jälle algkool .
1962. aastast lisandusid senistele klassidele ka abiklassid ning 1966. aastast sai Lahmuse koolist täielikult abikool.
Lahmuse mõisast (saksa k Lachmes) on varasemaid teateid 1593 . aastast. Alates 1750test aastast kuulus mõis von Kruedeneride aadliperekonnale. 1830-40tel aastatel ehitati nende poolt mõisasüda ka esinduslikult välja.
Katusekorrusega klassitsistlikpeahoone valmis mõisas 1838. aastal. Poolkelpkatusega ning põhiosas ühekorruselisel peahoonel on kolme akna laiune kahekorruseline keskosa.Keskosa kaunistab segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon ning seinapinda liigendavad pilastrid.
Peahoone ümbruse kõrvalhooned moodustavad stiilse ühtse ansambli. Peahoone esise peaväljaku äärtel asuvad maakivist aidahooned, mille fassaade ilmestavad lahtised kaaristud. Peahoone vastas paikneb väike valitsejamaja. Majandushoonete kompleks paikneb peahoonest kirde pool, kus asuvad laudad , kaaristuga tallihoone, vesiveski jt ehitisi.
Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Suure-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Suure-Jaani valla territooriumile.

Lahmuse (Lachmes) mõisa kujunemine


Mõisast üldiselt

1584. aasta maarevisjonis mainitakse Laima küla, mis oli poolakas Alexander Trojanowski valduses. 40 aastat hilisemas revisjonis märgitakse Trojanofski mõisa Layhama külaga. 1594. aastal läks Lahmuse (mõis tuntud ka Kleinhofi nime all, mõlemat nime kasutas ka veel A. W. Hupel) Wilhelm Bockile, kellest sai alguse Bockide aadlisuguvõsa Liivimaal, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Bockide juured asuvad Sileesias. 
Sigismund III 15. veebruari 1599 läänikirjaga anti Lahmuse, Telleferi, Kerraferi ja Meezkülli küla Wilhelm Bocki alloodiaalvaldusse sõjateenistuse eest Poola kuninga all 
(eeldatavalt sõdis ta juba kuningas Stefan Batory eest). Üldiselt olid Poola kuningate läänistused sõjateenistuslastele Lõuna-Eestis väikesed ja ka Bocki kätte ei langenud kaugeltki suur maavaldus. Tema teenekust näitab aga asjaolu, et need maad sai ta allodiaalõigusega, mis andis täieliku omandiõiguse, sealhulgas mõlemas liinis pärimise ning vabalt võõrandamise õiguse. 
Hoonete ehitus
EAA, f. 915, n.1, s. 1056, l. 8 Lahmuse mõisa häärberi kirjeldus 1723 . aastast
1733 . aastal soovis Otto Johann von Bock (1703-1774?) Lahmuse pandiomanikult Heinrich Julius Heyneckenilt tagasi võtta ja lasi hinnata mõisas viimasel aastakümnel tehtud melioratsioonitööd. 1723. aasta immissiooniprotokollis kirjeldatakse mõisa elumaja kui heas korras õlgkatusega hoonet korstna , ühe toa ja kahe kambriga ning vastastoa (Gegenstube) ja kambriga, millel puudusid põrand ja aknad (mitteköetavad ruumid). 
H. J. Heynecken ei olnud hakanud ülalkirjeldatud vana elumaja remontima, vaid ehitanud ilma loata uue ja vanast mõisahoonest teinud loomalauda. 
Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusse, kui Christine Gertrude von Bock (1735-1808) abiellus 1758. aastal Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja, keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitis , mille keskmine osa on kõrgendatud kahekorruseliseks, valmis Berend Johan von Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837–1838. See on tüüpiline 19. sajandi keskpaiga härrastemaja. Küllalt ilmetu peahoone tõstab esile maitsekalt kujundatud kõrvalhoonete ansambel (vt 1. stendi), eriti arhitektuuriliselt silmapaistev aastatel 1846–1847 uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur. 
Vaade härrastemajast avaneb mõisasüdame kohal maaliliseks veskijärveks paisuvale Lõhavere ojale ja teisel pool järve jätkuvasse parki. Mõisat ümbritsev park rajati 1850. aastatel, kui mõis kuulus Rathlefidele. Hiljem on parki täiendatud. Park on segastiilis. 

Von Bockid 16.-18. sajandil


EAA, f. 1674 , n. 2, s. 34 Von Bockide vapp
Lahmuse mõis püsis von Bockide valduses 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani (1758), välja arvatud sõdade ajal 17. sajandi algul ja reduktsiooni e. mõisate riigistamise ajal (siis oli ta nende käes rendil). 
EAA, f. 1674, n. 2, s. 34, l. 2 Väljavõte genealoogilistest märkmetest Wilhelm von Bocki kohta
Lahmuse esimese Bockist mõisniku, 1600. aasta paiku surnud Wilhelm Bocki (1599-1601 kataster märgib omanikena tema pärijaid) poeg Heinrich läks Poola poolelt üle Rootsi poole, nagu suur osa saksa aadlist Lõuna-Eestis pärast 1600. aastat.
Heinrichi poeg Wilhelm Bock (surn. 1689) tegi sõjaväelist karjääri Rootsis, tõustes 1675 . aastal ooberstiks. 1679. aastal läks ta erru ja kümme aastat hiljem kanti ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlimatriklisse (rootsi k. Bock från Lahmes). Et ta suri pärijateta, läks mõis tema vennale Anton Johannile (u 1620-1685). 
1747. aastal arvati Lahmuse mõisaomanik Liivimaa aadlimatriklisse.
EAA, f. 854, n. 3, s. 441, l. 2 Väljakirjutus Eestimaa Ülemmaakohtule saadetud 19. märtsi 1664 supliigi lisast
Eestimaa rüütelkonna arhiivi matriklikomisjoni toimikutesse kogutud genealoogiliste materjalide seas on väljakirjutus kohtudokumendist, kus Wilhelm Bock oma ema Elisabeth Klodti nimel kinnitab, et tema isa Heinrich Bock on müünud talupoeg Reinu koos viimasele kuuluvaga 100 riigitaalri eest Claus Brackelile.
Talupoegade pärisorjusliku sõltuvuse üks vorm oli talupoegade müümine maast lahus. Seda esines Eestis nii orduajal kui ka Rootsi ja Vene ajal, aga see ei kujunenud massiliseks. Talupoegi osteti-müüdi nii teoorise tööjõu kui ka oskustööliste saamiseks mõisasse. See aadlipoliitikute arvates „loomupärane nähtus, mis käib kokku mõisnike puutumatu omandiõigusega talurahva üle ning on kooskõlas ühiskonna huvidega” leidis teravat kriitikat valgustajate poolt: „Ei saa mõelda, et see – pärisorjus – oleks üheski kultuurriigis karmim ja seotud suurema rõhumisega ning vaevadega kui Eestimaal. [..] Inimestega kauplemine on vaba igale pärishärrale, kui ta leiab, et see on tema huvides kasulik. Mina olin enam kui üks kord tunnistajaks selle juures, kui mõni aadlimees vahetas teenri või talupoja külast ilusa hobuse või mõne koera vastu.” (Johann Christoph Petri, 1802)
EAA, f. 308, n. 6, s. 310a, l. 3p-4 Väljavõte Lahmuse mõisa kaardi 1688. aasta kirjeldusraamatust 
Rootsi aja viimastel kümnenditel viidi Eestis läbi suured maamõõtmis- ja korraldustööd eesmärgiga saada ülevaade maaharimise ressurssidest. Maamõõtmise käigus valmisid kaardid ja kirjeldusraamatud, mis sisaldavad andmeid mõisate põllumaade, võsamaade, heinamaade jt maaliikide kohta. Ainult osa neist kaartidest ja kirjeldusraamatuist on säilinud. 
Lahmuse mõisa kaarti Tartus ajalooarhiivis pole, küll aga on olemas Lahmuse mõisa kaardi kirjeldusraamat, kust nähtub, et Lõhavere ojale ehitatud vesiveski juures asunud maad, mille talupojad olid maha jätnud, kasutas mõis; osa põllumaid olid tühjad; rohkesti oli võsamaid ja väljakurnatud võsamaid, millest osa oli metsa kasvanud ( kased ja lepad), heinamaa oli küll hea heinakasvuga, kuid samuti võsastunud. 
Kaardikirjeldusest selgub veel, et peamiselt mustmullast koosnevat rukkipõldu (põlispõld) oli kasutusel 15 9/16 tündrimaad (1 tündrimaa = 0,52 ha) ja pruukimata seisis 7 25/32 tündrimaad; (suvi-)viljapõlluna, s.o eeskätt odra all oli 15 ¾ ja 2 7/8 tündrimaad eri headusega maad ning kesa all 7 7/8 ja 14 31/32 tündrimaad.
 
 
 
EAA, f. 1850, n. 1, s. 54, l. 21p-22 Otto Johann von Bocki järeltulijad ( genealoogiline tabel) 
Otto Johann oli ooberstleitnant Bernhard von Bocki (1625-1670) lapselaps . Liivimaal kuulusid sillakohtunik Otto Johannile Lahmuse ja Päri, Eestimaal Paeküla, Kehtna ja Riidaku mõis.
Lapsi oli balti maa-aadli peredes palju, Otto Johannil oli neid 12. Pere (ema, isa ja lapsed) oli mõisnikkonna elu keskne aspekt. Perekonna mõju ulatus kaugele, raske oli teha vahet, kus „lõppes kodu ja perekond ja kus algas avalik sfäär”.
EAA, f. 1850, n. 1, s. 56, l. 5p väljakirjutused kirikuraamatutest Otto Johann von Bocki ja Eva Helena Fochi laste kohta 1737-1740
Heinrich Johann (1737-1740), nagu ka tema aastane väikevend Wolmar Anton, surid rõugetesse. Otto Johann von Bocki tosinast lapsest neli ei jõudnud täiskasvanuikka.
Rõuged olid sel ajal ohtlikumaid nakkushaigusi, mille letaalsus langes alles 19. sajandil seoses kaitsepookimisega. Meetrikaraamatute andmeil olid rõuged peaaegu puhtakujuline lastehaigus; tema ohvritest moodustasid umbes poole kuni kolme aastased lapsed.





Krüdenerid ja Rathlefid

Allikaid mõisaomanikest aastast 1758 kuni 1920


EAA, f. 3742, n. 1, s. 140 Krüdeneride vapp
Esimene Krüdener Lahmusel oli Otto Johann von Bocki teise lapse, tütar Christine Gertrude (20.08.1735-1808) abikaasa Friedrich von Krüdener, kellele O. J. von Bock müüs mõisa 1758. aastal 6000 rubla eest.
EAA, f. 567, n. 2, s. 1052 , l. 20 Lahmuse omaniku signatuur ja pitser (1805) 
EAA, f. 567, n. 2, s. 1054 , l. 8 Lahmuse mõisarahva 1806. aasta loend
 
Mõisarahva moodustasid mõned ametimehed (aidamees, vahimees , karjus ja karjanaine); paar käsitöölist (kingsepp perega ja sepp ), arvukas teenijaskond ( kokk perega, toapoisid, toa- ja köögitüdrukud, teenijad) ja kõrtsinaine Marry lastega.
EAA, f. 567, n. 2, s. 1053, l. 32 Lahmuse mõisa 1817. või 1818. aasta kirjeldus 
Mõisa omanik on ametist lahkunud sillakohtu adjunkt (abi) Bernhard Johann von Krüdener, kes oli selle saanud pärimislepinguga õdedelt-vendadelt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lahmuse Mõis #1 Lahmuse Mõis #2 Lahmuse Mõis #3 Lahmuse Mõis #4 Lahmuse Mõis #5 Lahmuse Mõis #6 Lahmuse Mõis #7 Lahmuse Mõis #8 Lahmuse Mõis #9 Lahmuse Mõis #10 Lahmuse Mõis #11 Lahmuse Mõis #12 Lahmuse Mõis #13 Lahmuse Mõis #14 Lahmuse Mõis #15 Lahmuse Mõis #16 Lahmuse Mõis #17 Lahmuse Mõis #18 Lahmuse Mõis #19 Lahmuse Mõis #20 Lahmuse Mõis #21 Lahmuse Mõis #22 Lahmuse Mõis #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tuule P. Õppematerjali autor

Lisainfo

Siin on kõik materjal, mis Lahmuse mõisa kohta leidsin (internet + raamatud). Kõikidest perekondadest, kes on mõisas elanud, mõis tänapäeval ning üldse kõik mida teada võib.
lahmuse mõis , mõisad , koolid

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
83
doc
Eesti ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
70
docx
Eesti Uusaeg
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
94
doc
Läti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun