Laevakere kuju ja omadused (0)

Eesti Mereakadeemia - Ehitus - Laevaehitus

1 Hindamata

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 4. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevade ehitus. Teema 4.
Laevakere kuju ja omadused.

Laevakere põhipinnad ja lõiked.
Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks , alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks.
Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1)

laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT),
laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga,
veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga.

Joon. 4.1.
Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit.
Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte.
Kere lõige keskkaare ehk miidli tasandis iseloomustab laeva keskosa väliskuju:

parraste kallet,
põhja tõusu,
kimmi kuju ja mõõtmeid,
teki kumerust . (vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B)

Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta.
Joon. 4.2.
Joon. 4.3.
Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud, sepistatud või keevitatud täävid - vöörtääv ja ahtertääv.
Lõige pikitasandis annab ettekujutuse täävide kujust , teki ja kiilujoone kujust.
Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A)
Diametraaltasand jagab laeva kaheks sümmeetriliseks paremaks ja vasakuks laeva-pooleks vaadatuna ahtri poolt vööri poole.
Lõige veeliini

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla