võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring. Tähistatakse EQ või eq. Ekvaatoriga paralleelseid väikeringe nimetatakse paralleelideks. Liikumatu punkti asend Maa pinnal määratakse laiuse (Ls;j) ja pikkusega (Ps;l). Laiust mõõdab ekvaatori ja asukoha paralleeli vaheline meridiaani kaar. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0° kuni 90°. Geograafiliseks pikkuseks nimetatakse
Hoovus ja selle arvestamine Merevee masside rõhkliikumist nimetatakse hoovuseks. Hoovused jagatakse püsi-, tõusu- mõõna ja tuulehoovusteks. Hoovusest tingitud nurga märk on positiivne kui PKTK ja miinus kui PKTK. Kõik on seotud järgmiste valemitega: PK=TK+ ; TK=PK-; =PK-TK. Kui hoovuses sõitvale laevajuhile on teada hoovuse elemendid, tuleb tal lahendada järgmisi ülesandeid: 1) määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi. 2) Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Põhja kursi graafiline arvutus Põhjakursi ja põhjakiiruse arvutamiseks antud TK ja kiiruse järgi vee suhtes ja hoovusekiirendus vektori abil tuleb algpunktist A kaardile mööda kursijoont A` mõõta suvalises mastaabis võetud laeva kiirus logi järgi Vlg või peamasina pöörete järgi Vp. Tõelise kursi graafiline arvutus hoovuses sõidul
Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. Tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab ükskõik millises maakera punktis põhja lõuna suunda. Tõelise meridiaani risttasandi ja tõelise horisondi tasapinna
1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel
- magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k. Change of watch ). Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver teisest laevast lahknemiseks või ohu vältimiseke, antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist.
Raadiolokaatori kuvaril tekib objekti kujutis koos tunnussignaaliga, milleks harilikult on Morse tähestiku täht. Kujutise orientatsioon kuvaril „Kursi järgi” orientatsiooni puhul ühtib kursijoon laeva pikitasandi suunaga. Kursi muutumisel nihkuvad kuvari objektid iga antennipöördega vastassuunas kursi muutusele, jättes kujutise taha „saba” • Orientetatsioonis „põhi üleval” on kujutis orienteeritud tõelise meridiaani suhtes. „põhi üleval” orientatsiooni puhul laeva kursijoon pöördub kursi muutmise nurga võrra Raadiolokaatorites kasutatavad liikumisrežiimid Kasutusel on kaks liikumisrežiimi: suhteline liikumine, tõeline liikumine Suhtelise liikumise režiimis laeva asend kuvaril ei muutu. Laev võib asuda kuvari keskel või keskmest väljas. Suhtelise liikumise režiimis paigal seisvate objektide kujutised kuvaril liiguvad laeva kiirusega laeva kursile vastassuunas
KAARDID, MÄRGID, TULED LOKSODROOM (Rhumb Line) Maakera pinnal kaht punkti ühendav kõverjoon mis lõikub kõikide meridiaanidega sama nurga all. • ORTODROOM (Great circle) lühim tee kahe punkti vahe maakera pinnal on neid ühendava suurringi lühem kaar. • Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema sirge Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatud kujul. Mingi kaardil kujutatud sirglõigu pikkuse suhet selle sirglõigu pikkusesse looduses nimetatakse mastaabiks. • Arvmastaap on murd, mille lugejaks on 1 ja nimetajaks on arv, mis näitab, mitu pikkusühikut antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta. MEREKAARTIDE SISU Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu: • Väljaandmise
1. liiniheitja abil 2. viskeliiniga 3. kahuriga 74. Milline on valgusega antav hädasignaal? 1. ***---*** 2. --- ***--- 3. Mayday 75. Millised on merel kasutatavad pikkusühikud? 1. Sõlm 2. kilomeeter 3. meremiil 76. Merel mõõdetakse kiirust..... 1. sõlmedes 2. kilomeeter tunnis 3. kaabeltaudes 77. Millega mõõdetakse tänapäeva laevadel kiirust ja meresügavust? 1. logi, kajalood 24 2. spidomeeter, GPS 3. DGPS, Simrad 78. Millist suunda näitab Maa pinnal magnetkompass? 1. Maa geograafilise pooluse suunda 2. Maa magnetpooluse suunda 3. Suunda Maa ekvaatori suhtes 79. Millistes ühikutes määratletakse tavaliselt tuule suund merel? 1. rumbides 2. meetrites 3. kraadides laeva liikumise suunast arvestades 80. Mis on kursinurk
osal. Järelikult vaba vurri ei saa kasutada kursinäitajana. 4. Vaba vurri muutmine suunanäitajaks pendli meetodil Selleks, et vurri saaks kasutada kursinäitajana on vaja, et 1) vurri peatelg asuks pidevalt meridiaanitasandis 2) Vurri peatelg kõigis laiustes oleks rõhtasendis 3) vurri nähtavad võnkumised oleksid summutatud Viime sisse mõiste tundlik element, mille all mõistame seadet, mis tunnetab Maa pöörlemist ja annab võimaluse määrata meridiaani suunda. Tundliku elemendi põhielemendiks on vurr, mis tekitab tundliku elemendi juhtiva jõu. Tundlikus elemendis võib olla üks või kaks vurri. Sõltuvalt vurride arvust tundlikus elemendis jaotatakse kompassid ühe ja kahe vurriga kompassideks. Tundliku elemendi peateljeks nimetatakse suunda, mis ühe vurriga kompassil langeb kokku vurri kineetilise momendi vektoriga, kahe vurriga kompassil vurride kineetiliste momentide vektorite resultandiga.
tekiehitiste, mehhanismide, seadmete ja taglasega. Kui tormiavad funktsioneerivad normaalselt, siis tekk ise jäätub suhteliselt aeglaselt. Peamine jäämass koguneb pollaritele, luugikaantele, tekimehhanismidele, klüüsidele. Kuid tormiavad, eriti kui neil on restid, kipuvad kiiresti jäätuma. Sellisel juhul toimub veega ülevalataval tekil kiire jää kogunemine. Jäätumine võib aset leida ka vaikse ilmaga arktilises rajoonis, kuhu tungib soe hoovus. Sel juhul katab uduga õhus olev niiskus kõik laeva osad ühtlase jääkihiga. Jäätumise intensiivsus on väiksem kui tormiga, kuid jäämassi raskuskese moodustub tunduvalt kõrgemal. Tekkiva jääkatte struktuur võib olla mitmesugune. Õhu ja laevaosade temperatuuril -4 o kuni -5o ja mereveel -1o kuni +1o , tuule kiirusel kuni 6 palli kattub laev klaasitaolise jääkihiga. Temperatuuril alla -18o lendavad laevale lainete löökidest tekkivad vee ja õhu segused
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee
Geograafilistel kaartidel oleme harjunud nägema põhjapoolust otse ülal ja lõunapoolust otse all, s.t. Maa telje vertikaalset paigutust. Siin aga on otse üles paigutatud vaatleja asukoht ja Maa telg on kaldasendis, sõltuvalt vaatleja geograafilisest laiusest. Nii saab Maad ja taevasfääri siduda Maa keskpunkti ja vaatlejat läbiva loodjoone abil. Loodjoone lõikurnisel taevasfääriga tekib punkt Z, seniit e. lagipunkt (ar.sente pea). Vaatleja geograafiline meridiaan on suurring joonise tasandil. Maa ekvaatoritasand on teljega risti ja lõikumisel maakera pinnaga annab ekvaatoriringi qq'.Vaatleja asukohas O puudutab Maa pinda loodjoonega risti asuv horisonditasand, kuhu on projekteeritud meridiaan N-S,samuti ida-lääne suund E(Ost)-W. Vaatleja asukohast taevasfäärini tõmmatud Maa teljega paralleelne sirge O-PN annab universumi te1je, Maa ekvaatoritasandiga paralleelne tasand annab lõikumisel taevasfääriga taevaekvaatori ringi QQ'. Kui ühendada kolm
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat�
8. raadiojaam Lisaks võivad kompassinõela mõjutada näiteks lähedal asuvad sõidukid, elektriseadmed, elektriliinid jms. Asukoha määramine Et maastikul liikuda ja soovitud kohta jõuda, peame esmalt teadma oma asukohta. Oma asukoha leidmiseks kaardil tuleb esmalt võrrelda maastikku kaardil kujutatuga ning kaart orienteerida (õiget pidi kätte võtta). Kaardi orienteerimine toimub järgmiste meetoditega: 1. Joonorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul joonekujulise objekti (tee, jõgi, kraav, metsasiht jne) juures seistes ühtiks selle suund kaardil tegelikkusega. 2. Punktorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul nähtav markantne vms silmapaistev kindel objekt (äratuntav maja, korsten, sild, järv jne) jääks kaardil enda asukoha suhtes samasse suunda kui, maastikul. 3. Kompassi järgi - asetada kompass kaardi peale või kõrvale ja pöörata kaarti seni, kuni kaardi põhjasuund
1. Kaardilehe number 2. Kaardi seerianumber 3. Väljaande number e trükk Seeria koosneb paljudest erinevatest lehtedest, mis kõik on sarnase kujundusega. Seeria N757 koosneb 112 kaardilehest ja katab kogu Eesti. Üksikuid lehti uuendatakse aeg-ajalt. Uuendatud kaardilehtedel muutub andmete kolmas komponent väljaande number ehk trükk. Alati tuleb kasutada kõige uuemat väljaannet, s.o kaarti, mille väljaande number on kõige suurem. KAARDI HOOLDAMINE Te peate hoidma oma kaarti võimalikult puhtana ega tohi sellele kirjutada, et kiri kaardil olevat informatsiooni ei varjaks. Kaardi paremaks säilimiseks ja temaga töötamiseks KAART KILETATAKSE. Kui kaart on kiletatud, siis saab sellele ka kirjutada. KIRJUTAMISEKS KASUTAGE SPETSIAALSEID KILEVILDIKAID (mitte pastapliiatseid). Kui hoiate kaarti märjaks ja räpaseks saamast, on selle eluiga pikem. Kaardi eluiga pikendab veel selle õige voltimine. Kui kaart on volditud nii, et ilusti
lugeda, et selline oht on olemas. b) Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta, ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist. c) Nappide andmete, eelkõige nappide radariandmete põhjal ei tohi teha järeldusi. d) Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist: i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale märgatavalt ei muutu; ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile või kui lähenev laev on vahetus läheduses. Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks a) Tegevus kokkupõrke vältimiseks peab olema vastavuses käesoleva osa reeglitega ning kui asjaolud lubavad, tuleb seda teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat.
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk),
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; omab algteadmisi laeva e
trossidel on minimaalselt 12-15). pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il mitte osalevate laevapereliikmete töö reziim Ankruseadme alla kuuluvad: ankur, ankrukett 3) Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling (1) Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere koos ketihalsiga, ankrupeliga, stopparid Juhitavuse kaotanud laev peab kandma: mingi kalda nurga suhtes selle meetodi abil liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja kahte punast ringtuld püstjoonel ülestikku saab jälgida laeva triivimist. 6.00-st kuni 20
pikkus ja geograafiline laius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Mis on meridiaan; paralleel? Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani, mis läbib Greenwichi observatooriumi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja poolusi läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned. Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid, välja arvatud ekvaator,
pika signaali. Laev pikkusega alla 12 m pole kohustatud andma ülalnimetatud signaale, kuid kui ta seda ei tee, siis peab vähemalt iga 2 min järel andma tõhusa helisignaali. 4. Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal? Kui ankrukett on välja lastud vajalikul pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il (MOB funktsiooni kasutatakse) ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling mingi kalda nurga suhtes – selle meetodi abil saab jälgida laeva triivimist. Kaardi peale märkida punkt, kus asud ja seda kontrollida kord vahi jooksul. Pilet No. 04 1. Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval? Öösel tulede järgi, päeval topimärgi ja värvi järgi. 2. Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine?
mingi valitud lähtetasapinnal lähtejoonte vahel. Geodeetilised koordinaadid graafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega. Geodeetiline kõrgus h, määrab vaatluspunkti kauguse ellipsoidi pinnast piki normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis. Geodeetiline laius (B) nurk ekvaatori tasapinna ja punkti M läbiva normaali vahel. Geodeetiline pikkus (L) nurk algmeridiaani ja punkti M läbiva meridiaani vahel. Astronoomilised koordinaadid geograafilised koor-d määratakse astronoomiliste vaatlustega. Lähtesuunaks on loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Absoluutne kõrgus H, määratakse geoidi teel. Astronoomiline laius () on nurk ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone vahel. Astronoomiline pikkus () on kahetahuline nurk algmeridiaani ja punkti läbiva meridiaani tasapinna vahel. Polaarkoordinaadid lähtepunktiks on kahe tuntud punktide vahelin joon
(1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil.
Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitugeograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpseltvälja arvutada. 5.Iseloomusta geodeetilisi koordinaate.
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis
asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus. Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius.
saadetud infot, mille abil on võimalik oma asukoht välja arvutada. Peale mõningaid arvutusi ilmubki vastuvõtja ekraanile kasutaja asukoha pikkus-, laiuskraad ning kõrgus merepinnast. Enamus vastuvõtjad suudavad need andmed esitada mälus olevatel kaartidel. Kuna vastuvõtjate mälu on siiski väike võib kaarte hoida oma personaalarvuti mälus, mis on tunduvalt mahukam. Nii saab kasutaja pärast infot töödelda nagu ta soovib. Hiljem kui jälle sama kaarti vaja on saab selle jälle vastuvõtjasse tõmmata. GPS vastuvõtja mitte ainult ei näita sinu asukohta kaardil, vaid suudab näidata ka sinu liikumist kaardil. Ainsaks tingimuseks sel juhul on, et vastuvõtja oleks pidevas ühenduses satelliitidega. Nii saab kasutaja teada ka näiteks kaugele ta oma sihtpunktist jõudnud on, kaua ta on liikunud, hetkekiirust, keskmist kiirust, läbitud maad ja ka arvatavat teekonna lõpp-punkti jõudmise aega.
Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Ekvaator on suurring, mille tasapind on täpselt risti Maa pöörlemisteljega. Paralleelid on paralleelsed ekvaatori tasapinnaga, ning ühtlasi risti Maa pöörlemisteljega. 3. Geograafilised koordinaadid Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius . Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
