1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui
MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6
konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti)
Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva- del, matkelaevadel, parvlae- vadel, autoveolaevadel jne.
.2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.10. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve δΔ=P. Muutub ka mahuline veeväljasurve δV võrra. Kuna Δ=ρV, siis δΔ=ρδV ehk P=ρδV. Kui lasti P lisamine ei tekitanud kreeni ega muutnud trimmi, siis võib δV olla loetud kui kere lisamaht, mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala AW (mööndusega, et süvise vähese muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, AW=AW1) süvise muutusega δT: δV=AWδT asendades δV valemis P tarvis, saame: P=AwδTρ P kust juba: δT = ja uus süvis T’=T+δT, ρA W
kinnitatud soojusisolatsioon; c) heliisolatsioon, d) niiskusevastane isolatsioon; 1- isoleeritav pind, 2- soojusisolatsiooni kiht, 3- alusrest, 4- kattematerjal, 5- keevitatud tihvt, 6- kruntvärv, 7- niiskuskaitsekiht, 8- seib, 9- dekoratiivne kattematerjal, 10-.tsementalus, 11- tsemendipiimaga täidetud vahe, 12- keraamilised plaadid. Joon. 9.7. Ruumide viimistlus; a) kattematerjali paigutuse skeem; b) tulekaitse isolatsioon: 1- vahesein, 2- tugi, 3- splint, 4- isolatsioonimaterjal, 5- nurkterasest tugi- rest, 6- tulekaitsekiht, 7- mittepõlev kattematerjal, 8- kinnituskruvi. c) viimistluskatte karkass-süsteem: 1- karkassi sektsioon, 2- dekoratiivne plastmass- profiil, 3- paneeli moodul, 4- plastmassist põrandaääreliist, 5- tekikate, 6- nurk, 7- kinnituspolt. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega. Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m. Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m. Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge. Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t. Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad.
lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega. Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. T = ( 1 - 2 ) ja sellest: 1 2 AW See on väga tähtis arvutus, mida praktilises tegevuses tuleb väga tihti teha. Bonjeani maastaap. (Joon. 5.8.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=A WT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. Joon.5.8. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2
Laevageomeetria Käikuvus lainetuses Mõisted, tähised ja ühikud IMO ringkirjaga (IMO MSC/Circ. 920 15.06.1999) on Lastimise ja püstu- vuse tüüpjuhendis rahvusvaheliselt kohustuslikud laevanduses kasutatavad mõisted, tähised ja ühikud, mis on alljärgnevas tabelis. Term Mõiste Tähis SI-ühik After perpendicular Ahtri loodsirge AP - Fore perpendicular Vööri loodsirge FP - Baseline Baasliin BL - Heel angle Kreeninurk ( ) °/rad Length overall Laeva maksimaalne pikkus LOA m Length between perpendiculars Pikkus loodsirgete vahel LPP m
Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“ Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A) Diametraaltasand jagab laeva kaheks sümmeetriliseks paremaks ja vasakuks laeva- pooleks vaadatuna ahtri poolt vööri poole. Lõige veeliini tasandiga (Joon. 3C)näitab veeliini kuju. Eristame lastveeliini (LVL) ja konstruktiivset veeliini (KVL). LVL tekib täislastis laeva kere lõikumisel vee tasa- pinnaga. Enamikel juhtudel langevad LVL ja KVL ühte. Arvestuslik veeliin on laeva hetkeline veeliin miile jaoks antud hetkel tehakse arvutusi. 4.2. Laeva põhimõõtmed. (Joon. 4.4.) Joon. 4.4. Laeva pikkus - L.
äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7- rooliratas käsijuhtimiseks, 8- rooliülekanne, 9- baller, 10- helmpordi toru ehk roolisaabas, 11- roolilehe hing, 12- ühenduspolt, 13- rooliposti hing, 14- roolipost, 15- ahtertäävi kand. Joon. 10.1.2. Rooliseade. 1- roolileht, 2- roolipost, 3- baller, 4- alumine laager, 5- tugi-laager, 6- ülemine laager, 7- roolimasina vundament, 8- roolimasin, 9- helmpordi toru ehk roolisaabas, 10- ahtri küün kaitsmaks roolilehte jää vigastuste eest tagasikäigul (kasutatakse jääs töötamiseks ette nähtud laevadel ja jäämurdjatel). 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Roolileht.
65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82
Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722 4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW Reisijate mahutavus – 2200 3 Laevaüldplaan 4 5 6 Rooliseade Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik. Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni. Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte
16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel
välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp) Eristame algpüstuvust ( väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Uppumatus Uppumatus on laeva võime säilitada ujuvust ja püsivust ja saada ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega. Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise tagavara. Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste. laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik- pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks.
teadma nafta või naftasaaduse tüüpi või tihedust, nt. kütuse tihedust Lääne-Euroopas temperatuuril 15 °C ja USA-s 60 °F. Tiheduse ühikuteks on vastavalt kg/l või kg/m3. Vedellasti mahu arvutamiseks standardtemperatuuril mõõdetakse tankis oleva vedellasti temperatuuri mitmel erineval tasandil, sest reeglina on lasti temperatuur tankide eri tasanditel erinev. Vedellasti maht arvutatakse keskmise temperatuuri järgi: Reeglina mõõdetakse temperatuuri kolmel tasandil. Tank jaotatakse kolmeks võrdseks osaks ja temperatuuri mõõdetakse iga osa keskosas. 11 Vedellasti ruumala määramiseks mõõdetakse tankide tühikud, s.t. kaugused teki alumise pinna ja vedeliku pinna vahel. Vedellasti ruumala arvutamisel tuleb arvesse võtta laeva trimmi. Trimmi mõju tühikutele on näha alltoodud joonisel.
. + y9 + 0,5 y10 ] = 2 L f ( A) - L2 või Simpsoni 1. reegli arvutusvalemi, mis on täpsem 11 2. Laeva ujuvus L 2 2 2 AWP = 2 ydx L[ y0 + 4 y1 + 2 y 2 + 4 y3 + ... + 2 y8 + 4 y9 + y10 ] = L f ( A) -L 3 3 2 Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2
Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.7. Joon. 1.8. Galeass. Kuni XV sajandini kasutati eranditult põikpurjesid, näiteks Põhjamerel kasutusel olnud neff (Joon. 1.9.), ehkki Vahemerel tunti alati kolmnurkset ladina purje. Rooliaer oli alati paremas pardas (sellest tüürpoord). XV sajandil võeti kasutusele rumpliga laeva keskpikitasandil (diametraaltasandil) paiknev rool. Seda tuleb pidada järjekordseks arenguhüppeks laevaehituses. Selliseid laevu, mida kutsuti kogedeks (Joon. 1.10.), kasutasid XIII kuni XV sajandini Hansa kaupmehed. Samal ajal võeti kõikjal kasutusele varem vaid Vahemerel tuntud pikipuri (ladina puri), mis koos pikitasandisse paigutatud rooliga suurendas märkimisväärselt purjelaevade manööverdusvõimalusi. Ilmus ka pukspriit, algul küll täiendava põikpurje
(GM ) = ja (GM L ) = , kus iy vedeliku vabapinna keskinertsimoment mahuti y telje suhtes [m4] . 3.2.3. Algpüstuvus lastimisel või lossimisel Juhul, kui laeva dokumentatsioonis puuduvad püstuvuse kontrolli ning vööri ja ahtri süviste diagrammid, kuid on olemas teoreetilise joonise elementide kõverad või hüdrostaatika elementide tabel (GHS General Hydrostatic Data), siis on võimalik määrata laeva trimm ja püstuvus alljärgnevate lahendustega. Laeva alg trimm ja -püstuvus määratakse valemitega: ( XG - XB ) t = TF -TA = 100 MTC GM = KM - KG
Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema "prügi käitlemise plaan" ja "prügiraamat" Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse "prügiraamatusse" vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung ."prügiraamat" koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist. Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi võrke ja jäätmepõletusahju jäätmeid.
Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli
olla paigutatud kontaktrõngas laevakerega elektriliselt ühendatud grafiitharjadega, mis tagavad hea kontakti laevakere protektorkaitsesüsteemiga. Pika võlliliini korral asub võlliliin võllikoridoris, mis on masinaruumist eraldatud veekindla uksega ja vaheseinaga . Võlliliin läbib veekindla vaheseina läbi tihendi . Lekete tõkestamiseks võlliliini veekindlatest vaheseintest läbiviigukohtades kasutatakse mitut tüüpi vaheseinatihendeid. Ahtri poolt võib tihendi kere sisse olla pressitud pronksvõru. Laagrite läbivajumisel saavad võllid toetuda sellele pronksvõrule . Ohutuse tagamiseks peab võllikoridoris võlliliini kõrval kulgev teeninduskäik olema vähemalt 500mm lai ning varustatud võlliliinipoolsete kaitsepiiretega. Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse laeva pukseerimisel või remonttööde tegemisel varustatakse võlliliin lint- või klotstüüpi võllipiduriga.
nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7. Kuidas nimetatakse numbritega tähistatud laeva ruume 1 mootori ruum 2 trüm 3..................................... 4 vöör 5 sild 8. Nimeta McGregor –tüüpi lastiruumi luugi detailed 1..juhtpult................2.................................................3 rullid 4 ketid ....................5 luuk 11. Mida väljendab mõiste „PANAMAX“ Panamax balkeri suurus on limiteeritud Panama kanali lüüsi järgi. 2 12. Mida veab laev, mille lasuruum on kujutatud pildil ...................................
11.2004. Kerged poomid. Joon. 7.3.3. Kerge losspoom. 1- poom, 2-mast, 3- poomikanna alustugi, 4- poomikanna pöörel, 5- topenandi obadus, 6- topenendi plokk, 7- topenant, 8- noka klamber (buugel), 9- lastiplokk, 10- vastukaal, 11- pöörel, 12- lastihaak, 13- kai, 14- kai tali, 15- runner, 16- juhtplokk, 17- vintsile viiv runner, 18- vints, 19- topenandi teki-obadus, 20- jalgplokile minev ots, 21- kolmnurkne terasplaat. Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge (vaata Joon. 7.3.4.). Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk. Joon 7.3.4
showbaar Starlight Palace 2 korrus, paremas pardas Lotte Village ja Sevilla baar ning vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja(sild), ohvitseride kajutid, meeskonna mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene asub 4 teki 1 trepi paremas pardas , teine asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
