Laevade ehitus EKSAM (0)

5 Hindamata
 
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes
läbi võetud materjali ulatuses
2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine.
Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis
ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid.
Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel,
matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.
Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete
eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks
laevaperele ning reisijatele laeva kõige mugavama tsooni. Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on
väiksem kui 25% laeva pikkusest, nimetatakse selliseid vahesid kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks".
Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid.
Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub.
Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on
ühendatud pupiga.
Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale
kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära
trimmi vööri poole.
Vööri kuju

Joon. 3.3.
tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele
tõusmist,
lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu,
heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel.,
klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb
tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.),
pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja
vähendades kütusekulu,
püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel
maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel),
lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel.
Ahtri kuju

ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel
elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel
peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit
Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne.
Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi
veoks (RO-RO tüüpi laevad)
Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks,
luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas
Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3),
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Laevade ehitus EKSAM #1 Laevade ehitus EKSAM #2 Laevade ehitus EKSAM #3 Laevade ehitus EKSAM #4 Laevade ehitus EKSAM #5 Laevade ehitus EKSAM #6 Laevade ehitus EKSAM #7 Laevade ehitus EKSAM #8 Laevade ehitus EKSAM #9 Laevade ehitus EKSAM #10 Laevade ehitus EKSAM #11 Laevade ehitus EKSAM #12 Laevade ehitus EKSAM #13 Laevade ehitus EKSAM #14 Laevade ehitus EKSAM #15 Laevade ehitus EKSAM #16 Laevade ehitus EKSAM #17 Laevade ehitus EKSAM #18 Laevade ehitus EKSAM #19 Laevade ehitus EKSAM #20 Laevade ehitus EKSAM #21 Laevade ehitus EKSAM #22 Laevade ehitus EKSAM #23 Laevade ehitus EKSAM #24 Laevade ehitus EKSAM #25 Laevade ehitus EKSAM #26 Laevade ehitus EKSAM #27 Laevade ehitus EKSAM #28 Laevade ehitus EKSAM #29 Laevade ehitus EKSAM #30 Laevade ehitus EKSAM #31 Laevade ehitus EKSAM #32 Laevade ehitus EKSAM #33 Laevade ehitus EKSAM #34 Laevade ehitus EKSAM #35 Laevade ehitus EKSAM #36 Laevade ehitus EKSAM #37 Laevade ehitus EKSAM #38 Laevade ehitus EKSAM #39
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiiisumiisu Õppematerjali autor

Lisainfo

Laevade ehituse eksamiküsimuste vastused
laevad , eksam , vastused , atspol , Kahesaarelaev , Pikendatud pakiga laev , Pikendatud pupiga laev

Mõisted

Teemad

  • Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes
  • läbi võetud materjali ulatuses
  • Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus
  • Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine
  • Lagedatekiline laev
  • Pideva tekiehitisega laev
  • Kolmesaarelaev
  • Kahesaarelaev
  • Pikendatud pakiga laev
  • Pikendatud pupiga laev
  • Kvartertekiga laev
  • Vööri kuju
  • Joon. 3.3
  • tavaline kaldvöör
  • lõigatud kaldvöör
  • jäämurdevöör
  • klipperivöör
  • pirnvöör
  • püstvöör
  • lusikvöör
  • Ahtri kuju
  • ristlejaahter
  • elliptiline ahter
  • peegelahter
  • Minimaalse vabapardaga laev
  • Kõrgendatud vabapardaga laev
  • Avatud tekiga laev
  • Tekkide arv
  • Masinaruumi asetus (koos eluruumidega)
  • Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise
  • JOONISED
  • Külmutus-segalastilaevad
  • Spetsialiseeritud segalastlaevad
  • Puistlastlaevad e balkerid
  • saddle tanks, topside tanks
  • Maagiveolaevad
  • Konteinerlaevad
  • Lihter
  • Horisontaallaadimisega laevad e. ro-ro-laevad
  • Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad
  • lastimise iseärasus
  • Konteinerlaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus
  • Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus
  • Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad
  • kaubad, lastimise iseärasus
  • Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad
  • lastimise iseärasus
  • Safety of Life at Sea
  • ferry
  • thruster
  • stern ramps)
  • Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus
  • SALVAGE 1989
  • Mõõdukiri Loa
  • Lpp või LBP
  • Vabaparras
  • jääks
  • ujuvusvaru
  • Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus
  • Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine
  • varustuse
  • tehniline järelevalve
  • Esmane
  • Iga-aastane
  • Täisülevaatus
  • Lisaülevaatus: täielik v osaline
  • Dokiülevaatus
  • Reisielaveade ülevaatus
  • enne laeva kasutusele võtmist
  • kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega või nende
  • täielik või osaline lisaülevaatus
  • esmane
  • täisülevaatus
  • vahepealne ülevaatus
  • iga-aastane ülevaatus
  • veealuse osa ülevaatus
  • L aevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud
  • korraldatakse täielik või osaline lisaülevaatus hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest, mis
  • ei pea hõlmama dokiülevaatust
  • Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Veeteede
  • Ametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis
  • vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust
  • Enne taotluse esitamist Veeteede Ametile tasub reeder tehnilise ülevaatuse eest riigilõivu
  • Vigastustest teavitamine : Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Veeteede Ametile ja
  • laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis
  • avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele
  • Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas
  • Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Veeteede Ameti
  • järelevalveametnike lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise
  • tingimustele
  • Laeva ja selle seadmete tehnilise seisundi ning varustuse koosseisu kohta peab Eesti riigilippu kandval
  • laeval olema tehnilise ülevaatuse raamat
  • Laevade klassifikatsioon
  • Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus
  • DISV
  • Laeva massiandmed. Kandevõime
  • Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus
  • TKA v
  • KIIRUS
  • Põhitasandid
  • Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned
  • Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad
  • Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus
  • Piki)Püstuvuseks
  • võime ujuda
  • ujuvus ja püstuvus
  • Käikuvus
  • Juhitavus
  • directional stability)
  • turnability)
  • Õõtsuvus
  • Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid
  • Rakuskese 1
  • Ujuvuskese 2
  • Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus
  • Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid
  • Laevale mõjuvad jõud
  • EPÜÜRID
  • Kaalujõudude epüür
  • Ujuvusjõudude epüür
  • Koormuse epüüril
  • Laevaehitusmehhaanika
  • Paindemomentide epüür
  • Muutumatud jõud (ajas)
  • Muutuvad jõud (ajas)
  • Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid
  • Teras
  • kasutatakse valatud detailide
  • Alumiiniumsulamid
  • Messing
  • Raudbetoon
  • Betooni
  • Värvid, lakid ja mastiksid
  • Babiit
  • Tina, tsink, nikkel, titaan
  • Tsink
  • Plastik
  • Soojustusmaterjalid
  • Laevakere valmistamiseks kasutatakse madalalt legeeritud suure tugevusega leht- profiil- ja ribaterast
  • Laeva tugitalastiku talade jaoks kasutatakse fassong-valtsprofiile: võrd- ja mittevõrdhaarseid nurkprofiile
  • tilkribasid
  • Raamtalastiku T-profiilid valmistatakse vahetult tehases laevakere koostamisel, keevitades õhema püstriba
  • külge ribaterasest paksemad ääreplaadid
  • Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid
  • Neetühendused
  • Keevisühendused
  • Poltühendus
  • keevitamise
  • Kontaktkeevitus
  • Elekterkeevitus
  • elding transformer
  • survehapnikuga
  • Keevitus arc welding
  • Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid
  • Vertikaalkiil
  • Floorid
  • Stringerid
  • topelt
  • iga neljanda kaare kohal
  • kontrolliks, puhastamiseks või remondiks
  • Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused
  • kere kõiki plaate
  • shell plating
  • üld- ning kohaliku tugevuse
  • strakes
  • Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem);
  • Põhjasillused
  • Vundamendid
  • Šahtid
  • Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon
  • Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve
  • vöörpiigi
  • ahterpiigi
  • Veekindlate põikvaheseintega
  • tagavad laeva
  • uppumatuse
  • Ahterpiigi vaheseina
  • tikkpoltidega
  • voldik
  • Pillerid
  • piimide ja karlingsite ristumiskoha
  • floori ja stringeri ristumiskohale
  • Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling
  • camber
  • sheer
  • ülemist katkematut tekki nim
  • piimid
  • Gunwale plate
  • Flanged bracket
  • Deck beam
  • Beam knee
  • Side shell plating Sheer strake
  • Freeing port
  • Bulwark
  • Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed
  • Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd
  • sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne
  • Vöörtääv peab vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel
  • Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust
  • võrreldes laeva keskosaga
  • Vöörpiigi konstruktsioon
  • Piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole
  • Tavaliselt ehitatakse piigid nii, et nende alumisest osast moodustuks tank, mida nimetatakse
  • piigitankiks
  • NB: Vöörpiik paikneb vööri põrkevaheseinast ettepoole
  • Laeva kõige eesmine osa – vöör – lõpeb vöörtääviga , kõige tagumine osa – ahter, ahtertääviga
  • Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks
  • Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad – pardastringerid ja
  • jäikusribid , samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt
  • Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla
  • sepistatud, valatud või
  • keevitatud konstruktsioon
  • Väikestel laevadel on
  • ta ristkülikukujulise
  • profiiliga valtsitud või
  • sepistatud terastala
  • latt-tääv , on lattkiilu
  • jätk
  • Latt-tääv koosneb neljakandilisest, sepistatud teraslatis t, mis on tühilastiveeliini kohal tavaliselt
  • tappühendusega või keevitusega kokku liidetud
  • Latt-tääv ühendatakse horisontaalkiiluga kingplaadi abil. Kingplaadi nõgus esiots surutakse ümber
  • täävi, lame tagumine ots ühendatakse horisontaalse kiiluga
  • Vertikaalne kiil ühendatakse ühe täävilati küljega
  • Plaat-tääv. Suuremate laevade vöörtäävid
  • keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest
  • Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus
  • Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöörtäävi horisontaalsete ribide vöörtükkide (kniide ) külge
  • Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge
  • tagavad laeva välisplaadistuse
  • ekspluatatsioonis nõutava tugevuse veesurvest, lainelöökidest, jääst ja slämmingust tekkiva
  • ülekoormuse suhtes
  • Vöörpiiki, kõige alumise teki alla, paigutatakse tõusvate ribadena jäikuspiimid mille iga rea kohale
  • pannakse jäikusstringerid
  • Piimide ridu toestatakse või siis on nad pilleritega
  • Vöörist ulatub tugevdatud talastiku piirkond kuni 15%-ni laeva pikkusest. Eriti tugev peab talastik
  • olema vöörpiigis
  • Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida
  • enamatel juhtudel kasutatakse ballastitsisternina
  • Vöörpiiki ulatuvad pardastringerid ühendatakse ruumpiimidega
  • Kogu tugevdatud vööriosas on kaaresamm lühem kui laeva keskosas. Vöörtükid võivad olla
  • pikendatud horisontaalsete plaatidega
  • Vöörtäävi alumine osa on ümardatud pirnikujuliseks. Kaugele ette ulatuvat
  • bulbvööri nimetatakse taraanvööriks, parandab liikumisefektiivsust ja ökonoomsust
  • Bulbi esiosa võib koosneda suurest valudetailist, mille külge on kinnitatud plaadistik
  • Bulbist ülalpool sarnaneb vöör tavalise plaattääviga
  • Bulbi esiossa paigaldatakse horisontaalsed vaheplaadid
  • Suurtel bulbidel peab keskjoonel olema perforeeritud pikivahesein, väikestel on seal raam
  • tavaline kaldvöör
  • lõigatud kaldvöör
  • jäämurdevöör
  • pirnvöör
  • püstvöör
  • lusikvöör
  • Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin
  • sõu- ja
  • rooliseadmed
  • pealveeosa
  • neljakandilisi talasid
  • voolujoonelised valudetailid
  • roolisamba
  • seest õõnes sektsioo
  • jalas
  • rooli kronstein
  • Kahe sõukruviga laevade ahtertääv
  • Balansseerimata
  • jalasega
  • ripproolina
  • mortiirideks
  • kronsteinideks
  • Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid
  • Tekiehitis
  • Tekimaja
  • on laeva tekiehitise ülaosa, kus asuvad juhtimisseadmed või
  • Pupp
  • Tekimajad
  • Korstna
  • Lastiruumid
  • Ballasti jm mahutid
  • vee- ja gaasitihedad
  • laatspordid
  • plastmassist
  • puust, kergsulamistest, terasest
  • Vee ja gaasitihedad (veekindlad
  • kiirsulgemisseadmega
  • Tulekindlad uksed
  • A-60
  • ei lase läbi tuld ja suitsu tunni jooksul kuigi temperatuur on 927 kraadi
  • Tuldtõkestavad
  • Klinketuksed
  • Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade
  • asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus
  • kruvipinna moodustaja samm
  • läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta
  • pindalasse, käigusamm
  • Tiivikpropelle
  • asimuutkäiturid)
  • Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve
  • Rooli ülesanne on tagada laeva juhitavus
  • rumpel, roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult
  • elektrimootorit või hüdraulilist masinat
  • rumpliruumis
  • Rooliülekanne
  • Rooli juhtpult
  • Automaatrooliseadmed
  • Aksiomeeter
  • Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 1.tavalised
  • balansseeritud
  • Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli
  • Põtkur
  • Tunnelpõtkur
  • sõukruv
  • Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid
  • Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused
  • Lastiseadme
  • losspoomid ja kraanad ning torustike ja pumpade süsteem
  • Mastid
  • Raskekaalu poome
  • vandid, taagid, kontrataagid, forduunid
  • телефоном
  • Poomid on fikseeritud, ei liigu
  • Losspoomidega lastiseade
  • Kraanad
  • Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused
  • Luugiseadmeks
  • Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus
  • Paadiseade
  • Päästepaadid
  • Päästevahendite liigtus
  • Päästerõngastel
  • Päästevestid
  • Veeülikond
  • Kaitseülikond
  • Termokott
  • Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused
  • Sildumisseadme elementide
  • Haalamismasinad
  • haalamiskepslit
  • automaatsed haalamisvintsid
  • tehiskiust
  • terasotsi
  • Punutud polüpropüleenist
  • hõõrdumine klüüsides
  • Sildumisotsad trossipoolil ja alusel, merel kaetakse pealt kattega (päikese eest)
  • Puksiirseade, koostis, paigutus
  • Puksiirseadme elemendid
  • Puksiirtross
  • Saateots
  • Puksiirvintsid
  • Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete
  • süsteemid
  • Tühjendussüsteemid
  • Ballastisüsteemid
  • Tulekaitse signalisatsiooni süsteemid
  • Vesikustutussüsteemid
  • Mahulised kustutus Süsteemid
  • Vahukustutussüsteemid
  • Keemilised kustutussüsteemid
  • Kanalisatsioonisüsteemid
  • Ventilatsioonisüsteemid
  • Küttesüsteemid
  • Jahutus- ja külmutussüsteemid
  • Õhukuivendussüsteemid
  • Õhu konditsioneerimise süsteemid
  • Üldkasutatavad suruõhu- ja hüdraulikasüsteemid
  • Lastisüsteemid
  • Abisüsteemid
  • Süsteemide ülesehitus
  • Eriotstarbelised süsteemid
  • Kuivendussüsteem
  • из льял)
  • tsentraalne
  • Ballastisüsteem
  • Ballasttankid
  • Veeärastussüsteemid on
  • Pilsiveesüsteem
  • Jõuseadmete süsteemid
  • vedellastilaevadel
  • Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid
  • Tuletõrjesüsteemid
  • Signalisatsioonisüsteem
  • sprinklersüsteem
  • Drenchersüsteemis
  • veega kustutus
  • Auruga kustutus
  • Gaasidega
  • hermeetiliselt suletud
  • ruumi
  • Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem
  • Pilsiveesüsteem
  • Trümmisüsteemid
  • Ballastisüsteemidek
  • Kreenisüsteem
  • Trimmi- ehk diferendisüsteem
  • Veeärastussüsteemid
  • Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid
  • Ventilatsiooni-, küttesüsteemid
  • Veevarustussüsteemid
  • Joogivee
  • Pesuves
  • Merevesi
  • Reo ja heitvee süsteem
  • Ventilatsiooni, küttesüsteem
  • Laevade korrosioon ja selle tõrje
  • Korrosioon laevadel
  • Metallide korrosioonikindlus
  • värvkate
  • Antifouling
  • paints – A/F paints
  • Alküüdvärvid
  • Akrüülvärvid
  • Alumiiniumist
  • Värvimise tehnoloogiline kaart”
  • katoodkaitse

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

34
docx
75
doc
75
doc
70
doc
29
doc
1072
pdf
1
doc
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto