Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Laeva teooria (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Meresõidu omadused.
1. ujuvus
Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti.
Rahulikul ( vaiksel ) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud.
Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole
Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles.
Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused
P=(kolmnurgamärk)
XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb
See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi
Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu ( tihedust ) p kui magevesi siis
(valem)
Kolmnurk = P korda Tagurpidi kolmnurk
Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud p=1.025tonni/ kuupmeetrit
Püstuvus ehk stabiilsus
Püstuvus on laeva võime pöörduda taagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral
kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp)
Eristame algpüstuvust ( väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel.
Uppumatus
Uppumatus on laeva võime säilitada ujuvust ja püsivust ja saada ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud.
laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks
Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega. Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise tagavara.
Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste.
laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik- pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks .
Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel alati laeva uppumatust , peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstivus , mis süvise suurenemisel järsult väheneb.
Eriti ohtlik on olukord siis , kui veega taitunud laevaruumid paiknevad diametraalpinna suhtes ebasümeetriliselt.
Niisugune olukord võib tekkida laevadel , mille kere on peale põikvaheseinte ka pikavaheseintega osadega jagatud , või millel paiknevad parraste ääres tsisternid
Praktika näitab et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. Seetõttu võib veekindlate piki ja vaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtliku kreeni .
Et vähendada kreeni , mis tekib vee sattumisel laeva ühe parda ruumidesse , kasutatakse järgmisi abinõusid:
1.mõlemal parda sümmeetriliselt asuvad ruumid ühendatakse toruotsikuga;
2. Kasutatakse kreenisüsteemi sõjalaevad ja jäälõhkujad mille abil saab pumbata vett ühe parda ruumidest teise parda ruumidesse.
3, võetakse täiendav kogus vett vastas parda ruumidesse , kui seda võimaldab ujuvuse tagavara.
Käikuvus.
Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega. Temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul.
liikumapanev jõud tekitatakse sõuajami abil ( puksiirtrossi tõmbega)
Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumsel tekitava takistuse ületamiseks.
Liikumistakistus koosneb vee – ja õhutakistusest.
Käikuvusele mõjub kõige rohkem veetakistus, mis koonseb : 1. Hõõrdetaistus Rh, mis tekib laeva kere hõõrdumisest vees.
2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised.
3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest.
Nii keeriste kui ka lainete tekitamiseks kulub osa laeva liikumapanevast energiast.
Laeva õhutakistus Rõ Sõltub laeva veepealse osa projektsioonipinna (purjestuspinna) suurusest , laeva enda ja tuule kiirusest ja tuule suunast .
laeva üldtakistus R on vee – ja õhutakistuse summa :O
R=Rh+Rk+Re+Rõ
hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispindala suuruse järgi.
kuju – ja lainetakiste summat – jääktakistust – määratakse laeva mudeli katsetamisega katsevasseinis.
Õhutakistust saab , määrata laeva mudeli katsetamisega aerodünaamilises torus.
Pukseerimisvõimsus EPS
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Laeva teooria #1 Laeva teooria #2 Laeva teooria #3 Laeva teooria #4 Laeva teooria #5 Laeva teooria #6 Laeva teooria #7 Laeva teooria #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainu Ibrus Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga hea konspekt, mida soovitan läbi lugeda , ennem kui madruse eksamit tegema hakkad. !!!!
ujuvus , raskuskese , laeva , teooria

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
doc
Laevateooria
64
pdf
Majandusteooria
27
doc
Laeva ujuvus ja mereomadused
21
doc
Laeva Püstuvus
75
doc
Eksamipiletite küsimused ja vastused
70
doc
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
75
doc
Laevade ehitus
14
doc
LAEVA UJUVUS



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun