Laeva jõuseadmete ehitus motoristile (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss.
Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö).
Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini.
2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid .Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine.
3. Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist , kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest . Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis , et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite.
4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid , viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel
1. takt -survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine
2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt
3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse)
4.takt- sisselasketakt (kolb ülevalt-alla)
2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine , väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris)
1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla)
2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine
5. Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid , kraanad , konveierid , transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms, horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid.
6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad suletakse luukidega (karteriluugid) millesse on monteeritud kaitseklapid, mis on ettenähtud karteri kaitseks võimaliku ülerõhu eest. Ristpeamootoritel on tugipuki sisse monteeritud nn. paralleelid mille vahel liigub kolvivart ja kepsu ülemist otsa ühendav ristpea . Paralleelid võivad olla ühepoolsed kui ka kahepoolsed. Suure võimsusega ja reverseeritava mootori puhul on paralleelid kahepoolsed. Selline mootorikonstruktsioon võimaldab oluliselt vähendada kolvikrupi kulumist. Sest nn.normaaljõu rakenduspunkt on toodud kolvisõrmelt (tavalistes moototrites) alla ristpea paralleelidele.
7.Manööverdamis omadusteks loetakse näiteks reverseeritavus, et kui kähku saaks laeva seisma jätta ning uuesti tööle panna ning laev peab töötama ka madalatel pööretel. Näiteks kui laeva täispöörete arv on 100 siis peab töötama vähemalt 25 pöörde juures. Osadel laevadel on kasuks põtkurid.
Ökonoomsus - on kütuse erikulu ja kasuteguri suhe.Kütuse erikulu arvestatakse g/1kw h. Kasutegur näitab, et kui palju energiat muudetakse kasulikuk tööks
8. Diiselmootori liigitamine tööprotsessi ja kasutusotstarbe järgi. Kasutusotsarbe järgi:
1.Peadiiselmootor ( peamasin ) mille otstarve on leava edasi tagasi käikuvuse tagamine.
2.Abidiiselmootor(abimasin)generaatoritel.
3.Autonoomsed diiselmootorid - kasut nt kantavate pumpadekäivitamiseks,päästepaatide mootorina.
Tööprotsessi järgi-jagunevad diiselmootorid nelja-ja kahetaktilisteksmootoriteks:
4.taktilises diiselmootoris toimub töötsükkel igas silindris 4 takti e väntvõlli kahe täispöörde jooksul (720kraadi) jooksul
2.taktilises diiselmootoris toimub toimub töötsükkel igas silindris 2 takti e väntvõlli ühe täispöörde (360 kraadi) jooksul.Sel põhjusel arendavad kahetaktilised mootorid muude parameetrite samasusel ligi kaks korda suuremat võimsust. Eristatakse veel ülelaadismisega ja ülelaadimisetta mootoreid. Kas on madala või kõrg komprimeerismis rõhuga. Kolvikäigu järgi, et kas on normaal - või pikakäigulised.
9.Väntvõlli kande-e. Raamlaagrid - raamlaagrite alumiste poolte pesad on kas valatud, või keevitatud alusraami ristvaheseintesse. Ülemised pooled aga paiknevad malmist valatud raamlaagri kaantes, mis kinnitatakse alumiste laagripoolte kohale tikkpoltide abil. Laagripooled on üldreeglina valmistatud terasest,harvemini malmist ja ka pronksist . Laagri tööpinnad on kaetud õhukese antifriktsiooni sulami kihiga , milleks reeglina on babliit, seatina-pronks, fosfor -pronks jne, sulamikihi paksus tänapäeva laagrites ulatub 0,5-1,5mm. Laagripoolte ühenduspindade juurde tehakse võrdlemisi laiad ja madalad süvendid, et suunata õli ühtlasemalt lagri tööpinnale. Õli suunatakse raamlaagrile tavaliselt läbi nipli laagrikaantes. Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga.
10. Tsentrifugaalpump : spiraal kambris pöörleb labadega rootor . Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp / kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor hakkab madalatel pööretel ringi käima siis ta ei saavuta max pöördeid ja kuumeneb üle.
11.Töösilinder ja hülss.Valmistatakse üldiselt malmist. Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud , et ei tekiks hõõrdumist kolvi, kovirõngaste ja hülsi vahel. Eristatakse kahte liiki hülsse: kuiv- ja märghülss. Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutukokku jahutusvedelikuga.
12.Laeva abikatel ja tööparameetrid - Abikatel on mõeldud mitte eriti suurte auruparameetritega auru tootmiseks laevas. Auru tootmiseks võib kasutada diislikütuse või masuudi põlemisel eraldunud soojus en, elektri en või diiselmootorite- ja gaasiturbiinideäratöötanud gaaside (heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks , kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki:
1.tule e.leektorukatlad
2.veetorukatlad
3. kombineeritud katlad -enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta.
Tööparameetrid:
1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar
2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg)
3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2)
4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind)(m2)
5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h)
6.kasutegur - auru tootmiseks kulutatud soojushulga suhe selleks küttekoldes ära põletatud kütusest eraldunud soojushulgaga (%)
13.Katelde liigitamine auru, rõhu ja tööpõhimõtte järgi.Rõhu järgi:
1.Madalarõhuline katel töörõhuga 1,5-2 MPa (abikatel) leektorukatlad.
2.Keskrõhuline katel töörõhuga 2,5-3,5 MPa (mootorlaevadest võivad keskrõhulised katlad olla ainult suurtel diiseltankeritel)muidu peakatel.
3.kõrgrõhu(surve)katel töörõhuga üle3,5MPa (kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena). Kõik kesk-ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. Tööpõhimõtte järgi-leektorukatel-põhiliseks elemendiks on silindri kujuline kere . Katla kere on mõlemast otsast suletud kaantega esiotsa kaande on lõigatud ümargused avad, mis suletakse ustega, mille taga asuvad küttekolded. Koldes tekkinud kuumad gaasid tõusevad tulekambrise, teevad 180(kraadise)pöörde, ja suubuvad leektorudesse, mis asetsevad vahetult küttekolde kohal. Horisontaalsetest leektorudest väljuvad jahtunud gaasid ning väljuvad sealt läbi korstna atmosfääri.Leektorudes, mida ümbritseb vesi toimub soojuse ülekanne. Vesi soojenedes tõuseb ülespoole ja satub aururuumi, kust läbi tarbimisklapi tagasi tarbijateni suunatakse. Seoses olulistest puudustest (pikad, rasked,kohmakad) taolisi katlaid tänapäeval enam ei kohta vaid kohtab vertikaalsete torudega veetorukatlaid ja termoõlikatlaid. Veetorukatlad-on selline katel, kus vesi tsirkuleerib torude (enamastivertikaalsete) sees, mis ühendavad alumist(või ka alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes tekkinud kuumad gaasid läbivad torudest ja annavad soojuse torudes tsirkulleerivale veele. Vahetult ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks.
14.Ankruseade ja funktsioonid - Ankruseadme ülesandeks on tagada laevaasukoha säilimene reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel . Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Kepsel aga vertikaalse ühe ankru tõstmiseks.Peliga liigutatakse ankrut, mida hoiab ketipidur. Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes. Kett koosneb seeklitest. Kett on kinnitatutd ketikasti halsiga ning kett tuleb sealtvälja läbi ketilüüsi.
15.Diiselmootori liigitamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #1 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #2 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #3 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #4 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #5 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #6 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #7 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #8 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #9 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #10 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #11 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #12 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #13 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #14 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #15 Laeva jõuseadmete ehitus motoristile #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor felix.laig Õppematerjali autor

Lisainfo

1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss.Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö).Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini.2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine.3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse)4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris)1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla)2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid.6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad suletakse luukidega (karteriluugid) millesse on monteeritud kaitseklapid, mis on ettenähtud karteri kaitseks võimaliku ülerõhu eest. Ristpeamootoritel on tugipuki sisse monteeritud nn. paralleelid mille vahel liigub kolvivart ja kepsu ülemist otsa ühendav ristpea. Paralleelid võivad olla ühepoolsed kui ka kahepoolsed. Suure võimsusega ja reverseeritava mootori puhul on paralleelid kahepoolsed. Selline mootorikonstruktsioon võimaldab oluliselt vähendada kolvikrupi kulumist. Sest nn.normaaljõu rakenduspunkt on toodud kolvisõrmelt (tavalistes moototrites) alla ristpea paralleelidele.
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile , laev , Sisepõlemismootor , Lastiseade

Mõisted

töökindlus, motoressurss, vahepeal, pöörde ulatus, alusraam, takt, kahetaktilist töötsükklit, lastiseade, tugipukk, ristpeamootoritel, normaaljõu rakenduspunkt, täispöörete arv, ökonoomsus, autonoomsed diiselmootorid, tööprotsessi järgi, väntvõlli kande, laagripooled, laagri tööpinnad, laagrikaaned, tsentrifugaalpumba jõudlus, hülsi sisepind, märg hülss, töörõhk katlas, auru eritootlikus, tööpõhimõtte järgi, katla kere, veetorukatlad, ankru tõstmiseks, erinimelised plaadid, kolvikäik, kolvipiirasend, takt, silindrikaaned, kaaned, veesärk silindrikaanes, takt, kolb, kolvi pea, kolvirõngad, temperatuuri mõõdetakse, veerelaager, vedelikmanomeetrite, elavhõbeda manomeetrid, mehaanilised manomeetrid, baromeeter, diiselmootori toitesüsteem, pihusti ülesanne, membraan, neljataktiline mootor, jagajavõllil, reverseevitaval mootoril, kahe taktilne, elektromagnetiline induktsioon, regulaatorid, tasakaalukam, õlitussüsteem, filtreid, jahutussüsteem, võimalik kinnise, töökindluse nimel, suruõhuga käivitamine, suruõhuga käivitamisel, kütuse puhastamine, tigureduktor, separaatori sees, viskoosus, viskoosus, destillat kütused, parameetrid, mõõtühikud, mõõteriistad, surveaste, hammasrataspump, hammasrataspumbad, pihusti ülesanne, kõrgsurve, ristpeaga mootorites, suruõhusüsteem, balloon, ballooni pea, suruõhu balloonid, elektrimasinad, sõltumatu ergutusega, magistraalsüsteem, fiider süsteem, fiider, segasüsteem, marpol, automaatreguleerimine, automaatkontroll, automaatstopp, isolatsiooni takistus, transformaator, trafo ehitus, südamik, ühefaasilise trafosüdamikule, energia jagamiseks, kilbi sisse, esipaneel, automaatjuhtimine, juhtimosobjekt, automaat stopp, suurendada süvist, keskkonna alaselt, lähim kallas, reovesi, kingston, tuletõrje, kolbpump, hüdrauliliseks löögiks, tuleohutuse

Teemad

  • ja motoressurss
  • Töökindlus
  • Motoressurss
  • Rooliseade
  • Alusraam
  • Sisepõlemismootori tööpõhimõte
  • üheks töötsükkliks
  • taktiks
  • Lastiseade
  • Tugipukk
  • reverseeritavus
  • Ökonoomsus
  • Diiselmootori liigitamine tööprotsessi ja kasutusotstarbe järgi
  • Väntvõlli kande-e. Raamlaagrid
  • Tsentrifugaalpump
  • Töösilinder ja hülss
  • Laeva abikatel ja tööparameetrid
  • Katelde liigitamine auru, rõhu ja tööpõhimõtte järgi
  • Ankruseade ja funktsioonid
  • Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi
  • Happe- ehk pliiaku
  • Kolvipiirasend ehk surnud
  • ülemine surnud
  • seis(ÜSS)
  • Surnud seis
  • *Kahetaktilises mootori väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi)
  • Silindrikaaned
  • Pihusti ehitus, tööpõhimõte ja reguleerimine
  • Ehitus
  • Reguleerimine
  • Takt
  • Kolvi, kolvirõngaste ja –sõrme ehitus. Kolb
  • Kolvisõrm
  • Kolvirõngad
  • Temperatuuri mõõdetakse
  • Keps
  • Kepsulaagrid
  • Veerelaager
  • Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud
  • Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite
  • Mehaanilised manomeetrid
  • Baromeeter
  • Diiselmootori toitesüsteem e. kütuse kõrgsurve aparatuur, pihustiehitus ja tööpõhimõte
  • Väntvõll
  • Pumpasid liigitatakse
  • a)Labapumbadeks
  • b)Mahtpumbad
  • c)Jugapumbad
  • d)Elektromagnetpump
  • Neljataktiline mootor
  • Kahe taktilne
  • Elektromagnetiline induktsioon
  • Regulaatorid
  • Õlitussüsteem
  • Õli põhifunktsioon
  • Jahutussüsteem
  • Suruõhuga käivitamine
  • Võimsus
  • Kütuse erikulu
  • Kütuse puhastamine ehk separeerimine
  • Leektemperatuur
  • Isesüttimis temperatuur
  • Viskoosus
  • Tihedus
  • Eripõlemissoojus
  • Elektrivool parameetrid, mõõtühikud ja olulisemad mõõteriistad
  • Laeva el. jaama kuuluvad põhielemendid
  • Erinevad silindrimahud
  • Surveaste
  • Diiselmootoritel 12-16
  • ottomootoritel 6-8
  • Hammasrataspump
  • Diiselmootori pihusti ehitus ja tööpõhimõte ja pihustamise algrõhureguleerimise eesmärk
  • Õlikiilu hüdrodünaamiline efekt
  • Laevamootorite põhilised õlitussüsteemid
  • lubrikaator õlitus
  • Suruõhusüsteem, kompressorid ja balloonid
  • Elektrimasinad - alalsivoolu elektrimasina ehitus ja tööpõhimõte
  • Vahelduvvoolu el. mootori ehitus ja tööpõhimõte
  • Elektrienergia jaotussüsteemid laevas
  • MARPOL
  • Automaatreguleerimine
  • Automaatstopp
  • Isolatsiooni takistus
  • Transformaator
  • Trafo ehitus
  • Laeva el. jaama peajaotuskilp
  • Termoõlikatla eelised ja puudused võrreldes aurukatlaga
  • Käsi-, automatiseeritud- ja automaatjuhtimine
  • Automaatkontroll
  • Juhtimosobjekt
  • Ühest režiimist teise üleminek - e siirdeprotsessi iseloom
  • Kontrollmõõteriisatde klassifitseerimine paiknemisviis ja ülesande järgi
  • Automaat stopp
  • Olulisemad tegevused ennem diiselmootori käivitamist
  • Enne käivitamist on vaja
  • Olulisemad nõuded ja töövõtted ohutu töö tagamisel laevamasinaruumis
  • Peamasina teenindamine rasketes oludes
  • Surveaste
  • Ottomootori surveaste on umbes 6 - 7
  • Diiselmootoril on surveaste 8- 12
  • pallast
  • *Punkerdamine - ehk laeva tankimine
  • Tuleohutus
  • Lähim kallas
  • Reovesi
  • Kingston
  • Põlemine
  • ülelaadimiseks
  • Kolbpump
  • Hüdrauliliseks löögiks
  • Nõudmised laevamotoristile ja tema ülesanded. laeva motorist peab…

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

78
doc
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
15
doc
Diisel
142
pdf
Aruanne mv TransDistinto
26
xlsx
Eesti-inglise-vene laeva mehaanika terminoloogia sõnastik
181
doc
A Palu mootorratta raamat
200
doc
Masina osadest ja kontroll
53
doc
LAEVA ABIMEHHANISMID
70
doc
Exami küsimused ja vastused laevaehituses





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !