Laeva elektriseadmed lisaküsimused (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pardakõrgus ?
  • Mis on keskmine süvis ?
  • Mis on vabaparras ?
  • Kes määrab vabaparda kõrguse ?
  • Kus asub tekijoon ?
  • Mitu süviseskaalat on laeval ?
  • Missugune on lastimärgijoonte paksus ?
  • Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar ?
  • Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis ?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju ?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju ?
  • Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil ?
  • Mis on FWA ja kuidas seda arvutada ?
  • Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt ?
  • Kui pool süvist ?
  • Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate ?
  • Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust ?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel ?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel ?
  • Mis on virtuaalne raskuskese ?
  • Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage) ?
  • Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage) ?
  • Mis on metatsenter ?
  • Millest sõltub BM suurus ?
  • Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment ?
  • Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks ?
  • Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul ?
  • Mis on taastav õlg ?
  • Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil ?
  • Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest ?
  • Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks ?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability) ?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM ?
  • Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind ?
  • Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind ?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 30º ?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º ?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º ?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum ?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk ?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus ?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus ?
  • Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt ?
  • Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes ?
  • Kumb mõjutab BML suurust rohkem ­ laeva pikkus või laius ?
  • Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust ?
  • Millest sõltub trimmiv moment ?
  • Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC) ?
  • Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate ?
  • Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist ?
  • Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta ?
  • Kui F on laeva keskel ?
  • Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik ?
  • Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor) ?
  • Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada ?
  • Mis on vigastamata laev ?
  • Milleks on laeval veekindlad vaheseinad ?
  • Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse ?
  • Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi ?
  • Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral ?
  • Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral ?
  • Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid ?
  • Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud ?
  • Millises suunas toimivad lõikejõud ?
  • Missugustes ühikutes väljendub paindemoment ?
  • Millises suunas toimivad paindemomendid ?
  • Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad ­ lühemale või pikemale ?
  • Millised on põhilised alusdokumendid laeva püstuvuse käsitlusel ?
  • Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat ?
  • Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat ?
 
Säutsu twitteris
Võimalikud lisaküsimused eksamil
1. Mis on pardakõrgus ?
2. Mis on keskmine süvis?
3. Mis on vabaparras?
4. Kes määrab vabaparda kõrguse?
5. Kus asub tekijoon?
6. Mitu süviseskaalat on laeval?
7. Missugune on lastimärgijoonte paksus?
8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar?
9.  Missugustest  osadest koosneb laeva teoreetiline joonis?
10. Missugune  teoreetilise  joonise vaade näitab mudelkaarte kuju?
11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju?
12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad 
rohkem?
13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega?
14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil?
15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?
16. Kuidas leida laeva  DISV  teoreetiliselt jooniselt?
17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist?
18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub?
19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate?
20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust?
21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel?
22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel?
23. Mis on virtuaalne  raskuskese?
24. Mis on dedveit ?
25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)?
26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)?
27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub  kreeni  ja  trimmi  muutusega?
28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?
29. Mis on metatsenter ?
30. Mis on GM?
31. Millest sõltub BM suurus?
32. Missugustes ühikutes väljendub pinna  inertsimoment ?
33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks?
34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul?
35. Mis on taastav õlg?
36. Püstuvuse põhivalem
37. Püstuvuse  metatsentriline  valem
38. Mis on KN?
39. Mis on MS?
40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?
41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest?
42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse?
43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis?
44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i  suurusest ?
45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks?
46. Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest?
47. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)?
48. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM?
49. Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind?
50. Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind?
51. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 30º?
52. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º?
53. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º?
54. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum?
55. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk?
56. Kas IMO ilmakriteerium võtab arvesse  lainetuse  toimet?
57. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus?
58. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna  keskme  kõrgus?
59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest?
60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt?
61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes?
62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem – laeva pikkus või laius?
63. Mis on trimm ?
64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt?
65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust?
66. Millest sõltub trimmiv moment?
67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat  momenti  (MTC)?
68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate?
69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist?
70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta?
71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel?
72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest?
73. Kas F punkt asub enamasti miidlist  ahtri  või vööri pool?
74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda?
75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik?
76. Mis on laevaruumi  täituvustegur (permeability factor)?
77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada?
78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub?
79. Mis on vigastamata laev?
80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad?
81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse?
82. Millisel juhul ei mõjuta ruumi  uputus  trimmi?
83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi  uputusel muutub?
84. Miks väheneb püstuvus laevaruumi  tahtliku   uputuse  korral?
85. Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral?
86. Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid?
87. Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud?
88. Millises suunas  toimivad  lõikejõud?
89. Missugustes ühikutes väljendub paindemoment ?
90. Millises suunas toimivad paindemomendid?
91. Kas lõikejõudude ja paindemomentide suurus muutub laevaruumi uputuse korral?
92. Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad – lühemale või pikemale?
93. Kuidas on lõikejõudude ja paindemomentide minimaalsed ja maksimaalsed väärtused 
omavahel seotud?
94. Millised on põhilised alusdokumendid laeva püstuvuse käsitlusel?
95. Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat?
96. Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat?
Õppeaine  raudvara
A. Füüsikalised suurused ja mõisted
     Mahu, massi, töö, liikumise ja energiaga seotud suurused ja mõisted.
      Valdav enamik laevateooria ülesandeid lahendatakse  momentide  abil!
B. Õppeainesse puutuvad fundamentaalsed loodusseadused ja nende  rakendused õppeaines
      Ülemaailmne  gravitatsiooniseadus , Archimedese seadus, massi ja energia jäävuse 
seadus, mõju ja vastumõju võrdsuse seadus – rakendatakse laeva ujuvuse, püstuvuse ja 
üldtugevuse käsitlusel.
Algpüstuvus – intial stability – laeva staatiline püstuvus väikestel kreeninurkadel; määraks 
on GM.
Archimedese seaduse järeldus – law of Archimedes – vees ujuv keha  surub  oma kaaluga 
võrdse hulga vett välja.
D
  edveidi moment – deadweight moment  M
   DW  –  dedveidi komponentide  kogumoment 
baasjoone suhtes.
D
  edveit – deadweight D
  W  – laeva kandevõime; lasti, punkri, varustuse jne. kogukaal .
Dünaamiline   püstuvus   –   dynamical   stability  –   laeva   vastupanuvõime   dünaamiliselt 
toimivale   kreenivale   momendile;   laeva   teatud   kreeninurgani   kallutamiseks   tehtud   töö 
hulk.
Inerts  – inertia – keha vastupanu liikumisseisundi muutustele.
Inertsimoment (teine) – moment of inertia (the second)  Ix,y,z  – massi ja kauguse ruudu 
korrutis või pinna ja tema raskuskeskme teljekauguse ruudu korrutis.
Isokrooniline   õõtsumine   –   isochronic    rolling   –   laeva   õõtsumine   täpselt   ühesuguste 
perioodidega.
Jäik (ülipüstuv) laev –  stiff   ship  – suure metatsentrilise kõrgusega (seega suure taastava 
õla ja  -momendiga) laev.
 K
  aadumisnurk – angle of vanishing stability Φ
   k– kreeninurk, mille juures püstuvus kaob 
s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range 
of stability).
KG – laeva raskuskeskme kõrgus kiilust.
KN  –   tinglik  taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse 
ristkõvera ordinaat.
K
  ihiparandus – layer  correction  D
  ISm – trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud 
veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki 
laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on “all”ja negatiivne, kui see on “ülal”.
K
  orrigeeritud   (vedel)  K
  G  või
 
 G
  M  –    fluid  K
  G  or
   G
  M   –   laeva   KG   või   GM   peale 
vabapinnaparanduste tegemist.
Kreenikatse – inclining test – laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas 
ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi
Laevaperiood –  period  of a ship – aeg, mis kulub laeva õõtsumiseks ühest pardast teise ja 
tagasi.
Laineperiood   –   period   of   waves  –   kahe   järjestikuse    laineharja    vaatlejast   möödumise 
vahele jääv  ajavahemik .
M
  ageveeparandus –  fresh  water allowance  F
  WA   – süvise kasv või kahanemine laeva 
soolasest veest magedasse või magedast soolasesse üleminekul.
M
  ahukese – centre  of buoyancy  B
    – laeva veealuse osa geomeetriline keskpunkt
M
  etatsenter – metacentre M
    – mahukeskme liikumistrajektoori kõverusraadiuste 
lõikumispunkt; punkt, kus läbi mahukeskme tõmmatud vertikaalsirge lõikub 
diametraaltasandiga; punkt püsib kohal kuni umbes 15-kraadise kreeninurgani.
M
  etatsentri kõrgus – height  of the metacentre K
  M  – metatsentri kõrgus kiilust.
M
  etatsentriline kõrgus – metacentric height G
  M  – põikmetatsentri ja raskuskeskme vahe.
M
  S  – t
  aastava õla parandus suurtel kreeninurkadel –  näitab algmetatsentri väljanihke 
suurust diametraaltasandist 
Pehme (alapüstuv) laev – tender  ship - minimaalse metatsentrilise kõrgusega laev.
P
  ikimetatsentriline kõrgus – longitudinal metacentric height G
  M L – pikimetatsentri ja 
raskuskeskme vahe.
Püstuvusulatus – range of stability – kreeninurkade vahemik, mil laev säilitab positiivse 
püstuvuse.
Ra
  skuskese – centre of gravity  G
    – laeva kaalujõudude rakenduspunkt; punkt, mille suhtes 
laev tasakaalustub.
Resonants  – synchronism – olukord, kus laeva- ja laineperioodid on võrdsed.
Rippenurk – angle of loll – kreeninurk, mille juures negatiivse algpüstuvusega laev 
muutub püstuvaks.
S
  taatilise püstuvuse moment (taastav moment)  M
   T – moment of statical stability (righting 
moment) – moment, mis püüab laeva kreeniasendist püsti ajada.
Süvis – dra
  ught ( draftT
    – laeva kiilupõhja vertikaalkaugus veepinnast; mõõdetakse 
vööris, ahtris, vahel ka miidlil.
Süvis, keskmine – mean  draft  TM – vööri-, ahtri- ja miidlisüviste keskmine.
T
  aastav (püstiv) õlg – righting  lever (arm) G
  Z  – laeva raskuskeskme ristkaugus 
mahukeset läbivast vertikaalsirgest.
Tasakaal – equilibrium – laeva tasakaaluseisund vaikses vees.
Tonnaažid – tonnages – teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. 
aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi.
T
  rimm ( diferent ) – trim  t  – laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe.
Täisveeväljasurve – loaded displacement ∆F – suvise lastimärgini lastitud laeva 
veeväljasurve.
Tühiveeväljasurve – light  displacement ∆laevakere , masinavärgi,  varuosade  ja 
katlavee kaal.
U
  juvuskese – centre of flotation F
   – tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal, 
mille ümber laev kreeni ja trimmi läheb.
Ujuvusvaru  – reserve buoyancy – laevakere maht ujuvuspinna ja vabapardateki vahel.
V
  abaparras – freeboard f  – tekijoone kaugus veepinnast.
Ühe cm süvisemuutuse kaal – tons per centimetre immersion TPC – lasti kaal, mis on 
vajalik laeva vettevajutamiseks ühe sentimeetri võrra.
Ü
  he cm trimmimuutuse moment – moment to change trim by one cm M
  TC  – 
ühesentimeetriseks trimmimuutuseks vajaliku momendi väärtus.
Püstuvuse põhivalem           BM I
DISV
WP
, kus IWP on ujuvuspinna teine inertsimoment
                                  Kastikujulise  kere  

3
I
× /12
WP

                                  Laevakujulise kere 

3
I
× /18
WP

                                  Keskmise kaubalaeva  BM
2
=
/
,

12 T
6
Mahukeskme  aplikaat   KB −1/ (

/ 2 + DISV AWP )
L
Mahukeskme  abstsiss   XB =1/ DISV A xdx
A
S

, kus  on jooksev  kaarepind

0
                             või  XB =
MA
DISV


MA
SX
, kus  ∑
SX on kaarepindade momentide 
summa 
                             ahtriperpendikulaari suhtes
Metatsentri kõrgus  KM KB BM
Raskuskeskme aplikaat  KG = ∑/
M
Z
∆ , kus  ∑ on laeva ja lastikomponentide 
raskuskesete  
                                   momentide summa kiilutasandi suhtes 
Raskuskeskme abstsiss  XG = ∑/
M
X
∆ , kus  ∑ on laeva ja lastikomponentide 
raskuskesete 
                                   momentide summa ahtriperpendikulaari suhtes
Metatsentriline kõrgus GM KM − KG ; kreenikatse tulemusena 
GM C = cot Φ× ×/ ∆
                                   veest väljatõusnud miidlisüvise märkide järgi
cot Φ = 5
,

süvistev
e
ah

Taastav (püstiv) õlg väikestel kreeninurkadel GZ GM ×sin Φ
Taastav (püstiv) õlg suurtel kreeninurkadel GZ KN − KG × sin Φ  või 
GZ GM ×sin Φ + MS
Pikimetatsentriline kõrgus GM KM − KG
KM KB BM
L
L
, kus 
L
ja 
BM I
DISV
L
WPY

1 cm trimmimuutuse moment  MTC = ∆ × BM /100L
L

Trimm = ( XG − XB) ×∆/ MTC
Raskuskeskme põknihe  yG × yg / ∆, kus  on nihkunud või ümberpaigutatud lasti 
kaal ja  yg on  selle lasti raskuskeskme nihe põiki laeva
Tasakaalustatud kreeninurk  cos Φ = GZ yG
KG tõus vabapindade arvel (vabapinnaparandus) GG DISV
I

1
fs
, kus  fs on vabapinna 

inertsimoment
Vigastatud  laevaruumi üleujutus – süvise suurenemine  = ××/( A
− ×b
WPI
) , kus  on 
vigastatud ruumi pikkus,  selle laius,  on endine süvis ja  AWPI  on vigastamata 
veeliinipind.Võib väljendada ka järgmiselt:  = /( A
− A
A
WPI
WPD ) , kus 
WPD  on vigastatud 
veeliinipind.Uus mahukeskme abstsiss  XB = ( XB × DISV − xb × v) /
, kus  xb

1
(DISV − v)

on uputatud  ruumi mahukeskme kaugus ahtriperpendikulaarist ja   selle ruumi veealuse 
osa maht
Kihiparandus -  DISm TPC × × ( X
− XF / , kus  X
 on miidli kaugus 
MP
L
MP
ahtriperpendikulaarist
GM vähenemine dokkimisel – uus GM GM − (∆ − DISV ) × KM / ∆ tasakiilus laeva puhul 
ja uus  GM  = GM − MTC ×× KM X
 trimmiga laeva puhul
× ∆
Kaptenivalem GM =
B T
, kus   on laevaperiood.
C
( ,07
) 2
/
R
JUHTNÖÖRID LAEVA PÜSTUVUSE KORRALDAMISEKS
Guidelines  on the Management  of Ship’s Stability (SLF 43/9 15.05.2000)
Sissejuhatus
Juhtnöörid   on   välja   töötatud   ebaõigest   laeva   püstuvuse   käsitlusest   tingitud   õnnetuste   ja 
kahjumite   vähendamiseks   ja   suunatud   mereadministratsioonidele,   laevakompaniidele   ning 
laevajuhtidele.
On   üldtunnustatud,   et   laeva   konstruktiivsed   püstuvusnäitajad   peavad   vastama   IMO 
sellekohaste   konventsioonide   nõuetele   ja   vigastamata   laeva   püstuvuse   koodeksi   (res.749) 
seisukohtadele.   Sellegipoolest   on   vaja   laevajuhtide   erilist   hoolt   ja   tähelepanu   püstuvuse 
jälgimiseks lastioperatsioonide käigus, ülesõitudel ja hädaolukordades.
Laeva püstuvus on laeva ohutuse ja  keskkonnakaitse  seisukohalt elulise tähtsusega,  niisiis  
peab  püstuvuse jälgimist ning korraldamist lugema laeva ekspluatatsiooni võtmeelemendiks.
Erinevate  laevatüüpide   püstuvuse  käsitlus  ei  saa  olla  täpselt   ühesugune,  järelikult  peavad 
laevakompaniid   andma   laevadele   erijuhendid   sõltuvalt   laevade   ja   nende   ekspluatatsiooni 
iseärasustest.   Sellised   juhendid   peaksid   puudutama   järgmisi   kõigile   laevadele    omaseid  
aspekte :
• Laeva vee- ja ilmastikukindluse tagamine
• Korrigeeritud KG kontroll lastimise, ballastimise ja punkerdamise käigus
• Suurte masside põiknihke vältimine
• Suurte vabapindade tekke vältimine
• Valmisolek  abinõude rakendamiseks, mis  on suunatud püstuvust kahjustavate  mõjude 
leevendamisele
• Püstuvust puudutavate märkmete tegemine
Püstuvuse   korraldamise   juhtnöörid   on   rohkem   mõeldud   tähelepanu   juhtimiseks   püstuvuse 
põhiprobleemidele laeva ekspluatatsiooni käigus kui konkreetne käsiraamat. Juhendi lisades 
on mõnd teemat siiski väga konkreetselt käsitletud.
Juhtnööre   võib   kasutada   laevakompanii   ohutuskorralduse   süsteemi   (SMS)   arendamisel 
viiteallikana.
I
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Laeva elektriseadmed lisaküsimused #1 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #2 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #3 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #4 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #5 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #6 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #7 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #8 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #9 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #10 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #11 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #12 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #13 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #14 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #15 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #16 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #17 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #18 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #19 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #20 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #21 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #22 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #23 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #24 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #25 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #26 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #27 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #28 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanis n Õppematerjali autor

Lisainfo

1.Mis on pardakõrgus ?2.Mis on keskmine süvis?3.Mis on vabaparras?4.Kes määrab vabaparda kõrguse?5.Kus asub tekijoon?6.Mitu süviseskaalat on laeval?7.Missugune on lastimärgijoonte paksus?8.Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar?9.Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis?10.Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju?11.Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju?12.Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem?13.Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega?14.Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil?15.Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?16.Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt?17.Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist?18.Kas laeva süvise muutumisega XB muutub?19.Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate?20.Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust?21.Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel?22.Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel?23.Mis on virtuaalne raskuskese?24.Mis on dedveit?25.Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)?26.Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)?27.Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?28.Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?29.Mis on metatsenter?30.Mis on GM?31.Millest sõltub BM suurus?32.Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment?33.Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks?34.Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul?35.Mis on taastav õlg?36.Püstuvuse põhivalem37.Püstuvuse metatsentriline valem38.Mis on KN?39.Mis on MS?40.Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?41.Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest?42.Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse?43.Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis?44.Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest?45.Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks?46.Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest?47.Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)?
püstuvus , süvis , tank , moment , operatsioonide , trimmi , pind , vigastus , üleujutus , kompanii , käsiraamat , ujuv , paigutus , veeväljasurve , varustus , sadam , raskuskese , centre , arvutus , asend , parameetrid , kere

Mõisted

Sisukord

  • Võimalikud lisaküsimused eksamil
  • Õppeaine raudvara
  • Joonis 2: Süviste ja skaalade asukohtade määratlus
  • Märkus
  • 
  • 
  • Kohandused

Teemad

  • Valdav enamik laevateooria ülesandeid lahendatakse momentide abil!
  • x,y,z
  • KN
  • DISm
  • süvistevah
  • Guidelines on the Management of Ship’s Stability
  • Määrangud
  • Püstuvusparameetrid
  • Surveseisundi parameetrid
  • Püstuvuse piirid
  • Püstuvuse hinnang
  • Püstuvuse minimaalnõuded sadamas
  • III Püstuvuse hinnang enne mereleminekut
  • Püstuvuspiiride määramine väljasõiduks
  • Püstuvuse hindamise meetodid
  • Erikaalutlused
  • IV Püstuvuse kontroll merel
  • Kütusekulu
  • Abinõud negatiivse GM
  • puhul
  • Laeva ilma- ja veekindel terviklikkus
  • Ohtlikuks loetakse
  • kuut tugevat lainerammi või kahtkümmend viit sõukruvi pinnaletõusu laeva saja
  • kohta
  • Ekspluatatsiooni üldtingimused
  • Vigastatud laeva püstuvuskriteeriumid
  • Pukseerimisoperatsioonid
  • Seadmestik püstuvuse korraldamiseks
  • Muud kaalutlused
  • Eriväljaõpe laevadel
  • Lisa 1 – Lihtsustatud süviseuuring
  • Tähis määrang ühik Tähis määrang ühik
  • MTM
  • B
  • DISV
  • KM
  • DISM
  • GM
  • t
  • ZG
  • T
  • KF
  • XF
  • KFR
  • FP
  • MP
  • AP
  • pikkusel
  • poolel
  • piirB
  • tegelikB
  • Märkus
  • Kalda poolt puhuv tuul
  • Kalda suunas puhuv tuul
  • Kaiga paralleelselt puhuv tuul
  • Kreeninurkade mõõtmine
  • Määratud katsemomendi tekitamine
  • Katse üldine täpsus
  • Katse monitooring ja registreerimine
  • Katsest loobumise tingimused
  • Eesrindlik seadmestik kreenikatseteks
  • Lisa 3 – Püstuvuse mõõtmine loomulike rullumisperioodide jälgimise teel
  • Alla 70 meetri pikkused laevad
  • Üle 70 meetri pikkused laevad
  • Rullumistesti täpsus
  • Testi monitooring ja registreerimine
  • Lisa 4 – Testi tulemuste kohandamine lõpliku seisundi hindamiseks
  • Arvutusnäide
  • Seisund testi ajal
  • Kohandused
  • Halvim seisund reisi jooksul
  • katekismuse lõpp

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
Laeva elektriseadmed arvestus
1072
pdf
Logistika õpik
34
docx
Laevade ehitus eksam
75
doc
Eksamipiletite küsimused ja vastused
70
doc
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
15
doc
Diisel
73
doc
Konteinerveod
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !