Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laeva Luugiseade (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevaehitus . Teema 7-4. Luugiseade.
Luugiseade.
Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel.
Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel .
Luugikate puidust luugikaantega.
Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht.
Vasakule Paremale
Laeva Luugiseade #1 Laeva Luugiseade #2 Laeva Luugiseade #3 Laeva Luugiseade #4 Laeva Luugiseade #5 Laeva Luugiseade #6 Laeva Luugiseade #7 Laeva Luugiseade #8 Laeva Luugiseade #9 Laeva Luugiseade #10 Laeva Luugiseade #11 Laeva Luugiseade #12 Laeva Luugiseade #13 Laeva Luugiseade #14 Laeva Luugiseade #15 Laeva Luugiseade #16 Laeva Luugiseade #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BRABUS ROCKET Õppematerjali autor
Laeva luugiseade

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Laeva Lastiseade

Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise

Laevade ehitus
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel

Laevade ehitus
thumbnail
29
doc

Laevade arhitektuur

võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.). Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1

Laevade ehitus
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-

Laevaehitus
thumbnail
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;

Ametijuhend
thumbnail
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL) *Töökoormus - suurim koormus, mida tross võib kannatada pikaajalise kasutamise perioodil kindlaks määratud konkreetsetes tingimustes. *Katkekoormus - väikseim koormus, mille juures tross katkeb. Töökoormus on tavaliselt 5-6 korda väiksem kui katkekoormus. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes; *vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld, üksteise peal ja paremal punane tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m

Merepraktika
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse ­ näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid ­ tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e

Laevandus
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse ­ näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid ­ tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus.

Laevaehitus




Meedia

Kommentaarid (1)

j8rr profiilipilt
j8rr: aitas
12:30 05-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun