Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Miks ma võtaks või ei
võtaks laenu
Kellelt: Vahur Sepp AL 32
Laenu võtmise võimalusi on
mitmeid, kiirelt ja mugavalt tekstisõnumiga, ning ka pangast ja samuti sõprade ja tuttavate käest. Kuid laenu võtmisel on ka omad
pahed ( näiteks tänapäevased kiirlaenud) , muidugi on hästi mugav
raha puudumisel vaid registreeruda ja lühikese sõnumiga ongi sul
soovitud summa käes. Aga enamikule on esmakordsel laenuvõtmisel
teadmata,et tagasimakstes on ülisuured intressid laenatud summast kordi ja kordi üle.Seega on tagasimakstev summa laenatud summast
mitmeid kordi suurem ning sellega tuleks kohe laenu võttes
arvestada.
Juhul kui peaksin kunagi
kellegi käest laenu võtma,olgu see siis kas pank või mõni tuttav
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DamnedDaemon
Õppematerjali autor
metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused
Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet ning 50% turumahust üksnes 6 ettevõtet. Kuueks suurimaks laenukontoriks (arvestamata järelmaksu-pakkujaid) osutusid 2010-2012 aastail SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ning MiniCredit AS. Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR) 14 000 000 12 000 000 2 012 10 000 000 2011 8 000 000 2 010 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 Joonis 3
Sõrmuse müügi kohta sõlmitakse kirjalik leping. Et kauplusel ei ole võimalik kogu summat korraga maksta, kantakse Kadri arvele üle pool sõrmuse hinnast ning lepitakse kokku, et ülejäänud summa makstakse järgmisel nädalal. Sõrmus jääb seni Kadri kätte. Kadri räägib oma tehingust tädile, kes laidab Kadri tegevuse maha. Ta leiab, et kuna tegemist on perekonnareliikviaga, siis ei tohiks sõrmust müüa. Kadri rahamurede lahendamiseks pakub tädi aga Kadrile tähtajatut laenu. Kadri mõtleb järgi ning leiab, et tädil on õigus ning sõrmuse müümine ei ole õige. Kadri saadab kaupluse Old Gold omanikule Juliusele e-kirja, milles teatab: “olen ümber mõelnud ning ei soovi siiski sõrmust müüa. Saadud raha maksan tagasi.” Julius on teatest väga häiritud, sest eksperdina on ta meister Füchsenbergi töödega kursis ning lootis sõrmuse oma kaupluse kaudu veelgi kallimalt edasi müüa. Kas Old Gold saab nõuda Kadrilt sõrmuse üleandmist?
B riigilõiv on 115 000 krooni A riigilõiv 7500 krooni 4. Pank A oli andnud B-le 3. märtsil 2007 eluasemelaenu summas 2 450 000 krooni 15 aastaks. Tagatisena seadis B ostetavale kinnistule A kasuks hüpoteegi summas 3 000 000 krooni kohese sundtäitmise tingimusega. 2009. a sattus B majanduslikesse raskustesse ega suutnud laenumakseid enam korrektselt tasuda. Pärast korduvaid hoiatusi teatas A talle, et lõpetab laenulepingu ja nõuab, et B tasuks viivitamata kogu tasumata laenu ja lisaks intressi, viivise ja kulud summas kokku 3 250 000 krooni. Kuna B ei olnud võimeline maksma, pöördus A kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks ja kinnistu sundmüügiks. B sellega ei nõustunud, leides, et laenuleping on heade kommetega vastuolus ja panga nõue on arvestatud ebaõigesti. B väitel võlgneb ta A-le kõige rohkem tasumata põhivõla 1 980 000 krooni. Eluaseme sundmüügi takistamiseks esitas B kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon. (Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga). Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma. mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid