ükski tohutu summa ei tundu enam ületamatult suur. Soovitakse endale suurt maja või kaunist korterit, luksuslikku autot, uusimat tehnikat ning kuna nende ostmiseks ju enamatel juhtudel kohe tagataskust raha ei leita, siis minnakse väga kergekäeliselt laenamise peale välja. Ei üritatagi ainuüksi oma rahadega toime tulla. Mõnikord jääb aga inimestel rahast puudu ka mõne väiksema asjakese ostmisest ja ka siis leitakse, et just laenamine, seda ka sõpradelt ja tuttavatelt, on lihtsaim moodus, mis aitab hädast välja. Kui palju on veel inimesi, kes on võlgadest täiesti priid? See arv on väga väike, sest tänepäeva maailmas ongi laenamine kui elustiil. Viimasel ajal on pank muutunud väga paindlikuks erinevate laenude ja liisingute suhtes. Pakutakse üha rohkem ja rohkem mitmesuguseid laenuvõimalusi: kodu-, õppe-, väikelaenud, äritegevuse finantseerimised ja autoliisingud
on loomulik, aga mistuse piires, et mitte kohustada end rahapuuduse tttu lisatle nind end sellega le koormata.Samuti ei arvestata pahatihti riskidega, mis laenu vtmisega kaasnevad.Lisaks oma isiklikule sissetulekule ja maksevimekusele peaks inimene laenude vtmisel arvestama ka kaudsemate riskide ning keskkonna vlisteguritega. Suur konkurents pangandusturul on soodustanud suures osas madalaid intresse, mis teevad laenamise niliselt kergeks ja muretuks.Hsti lbimeldud ja kalkuleeritud laenamine on Eesti arenevas majanduskeskkonnas igati mistetav ning priski lihtne ettevtmine.Keeruliseks ja tlikaks muutub see aga siis, kui laenuvtja pole oma vimaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad sgavast nukogudeajast tnini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma lhedastelt-tuttavatelt ning tagasimaksmisel tekkinud raskused phjustasid pahatihti paksu verd. Sealt ka ilmselt vanemate inimeste suhtumine
oodatavate pankrotikulude vahel. Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema, kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab Otsesed pankrotikulud kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms Kaudsed pankrotikulud näiteks juhtkonna suur tähelepanu pankroti vältimisele mitte keskendumine põhitegevusele jpm Kompromissiteooria jõuab järelduseni, et ettevõttel eksisteerib optimaalne kapitali sihtstruktuur!!!!!! 1. Mingil määral on laenamine kindlasti kasulik 2. Liiga palju laenamist on kulukas (intressitõus ja pankrotikulud) 3. On olemas optimaalne kogus laenu. - mille puhul WACC on minimaalne, - ettevõtte väärtus maksimaalne Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga, mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest. Finantshierarhia teooria Põhineb informatsiooni asümmeetria eeldusel ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperiood, mille jooksul m
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ress
Tulude kasvades kasvab ka makstav summa. Progressiivne mida suurem on sissetulek, seda suurem on maksuprotsent. Regresiivne madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Miks on eelarve puudujääk ning kuidas sellest vabaneda? Eelarve puudujääk ehk defitsiit tekib siis kui riigi kulud on suuremad kui tulud. Seda võivad põhjustada majanduslangused. Võimalused defitsiidist vabaneda: Laenamine Kärpida kulutusi Vajalikud mõisted Suur majandus selline majandus, mis suudab mõjutada maailmaturgu. Näiteks USA Väike majandus selline majandus, mis ei suuda mõjutada maailmaturgu. Näiteks Eesti Avatud majandus ei tehta piiranguid kaupade, kapitali ega tööjõu vabale liikumisele. Suletud majandus riigi kehtestatud eelised ja piirangud konkurentide ees(tollimaksud, toetused, sisseveokeelud jne).
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart
Kõik kommentaarid