Laenamine
kui tänapäeva elustiil
Tänapäeva
maailmas raha väärtus aina muutub, see pidevalt langeb ning ükski
tohutu summa ei tundu enam ületamatult suur. Soovitakse endale suurt
maja või kaunist korterit, luksuslikku autot, uusimat tehnikat ning
kuna nende ostmiseks ju enamatel juhtudel kohe tagataskust raha ei
leita, siis minnakse väga kergekäeliselt laenamise peale välja. Ei
üritatagi ainuüksi oma rahadega toime tulla. Mõnikord jääb aga inimestel rahast puudu ka mõne väiksema asjakese ostmisest ja ka
siis leitakse, et just laenamine, seda ka sõpradelt ja tuttavatelt,
on lihtsaim moodus , mis aitab hädast välja. Kui palju on veel
inimesi, kes on võlgadest täiesti priid? See arv on väga väike,
sest tänepäeva maailmas ongi laenamine kui elustiil.
Viimasel
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anni_179
Õppematerjali autor
Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet ning 50% turumahust üksnes 6 ettevõtet. Kuueks suurimaks laenukontoriks (arvestamata järelmaksu-pakkujaid) osutusid 2010-2012 aastail SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ning MiniCredit AS. Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR) 14 000 000 12 000 000 2 012 10 000 000 2011 8 000 000 2 010 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 Joonis 3
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse j
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade
Inflatsiooni tõttu ei suudeta kaupa ja raha väärtusi kokku viia. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – kuna raha on suhteliset püsiva väärtusega, siis võib raha koguda ehk akumuleerida teadmises, et seda saab kasutada tulevikus mingite suuremate kulutuste tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv :
põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada ka nõustamist nende tehingute sooritamiseks. Ka Eesti kommertspangad tegutsevad kõigis finantsvahenduse harudes: võtavad raha hoiule, annavad laenu, tegelevad väärtpaberite vahendusega, nende tütarettevõtted pakuvad kindlustus- ja liisinguteenuseid jne. 21 PANGATEENUSED Kommertspankade pakutavad teenuste valdkonnad võib üldistatult jagada kolmeks: 1) maksete teostamine 2) hoiustamine 3) laenamine ja investeerimine3 Maksete teostamine on enimlevinud pangandustehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Kõige esmalt aga on vaja omada raha isiklikul arvelduskontol, mille avamiseks tuleb külastada lähimat pangakontorit. Edasistes maksetoimingutes on juba aga võimalik hakkama saada ise pangakontorisse minemata. Internetipank annab kliendile võimaluse korraldada oma rahaasju igal pool, kus on internetiühendusega arvuti
Makse- ja arveldussüsteemidega seotud keskpanga funktsioonid makse- ja arveldussüsteemidega seotud funktsioonid on viimastel aastatel kõikide keskpankade tegevuses tähtsustunud. Eesti Panga eestvedamisel on selles valdkonnas käivitunud reaalaja-suurarveldussüsteemi (RTGS) projekt. Sularaharinglusega seotud keskpanga funktsioonid Sularaharingluse korraldamisega tegelevad peaaegu kõik keskpangad. Harvadest eranditest võiks nimetada näiteks Hongkongi keskpanka. Tänapäeva maksekeskkonnas tähtsustuvad üha enaam elektroonsed maksevahendid. See valdkond peaks sularaharingluse kõrval edaspidi ka keskpanganduses tunduvalt tähtsustuma. 16 Keskpankade poolt valitsustele osutatavad teenused Hulk keskpankasid osutab valitsusele agenditeenuseid, haldab riigikassa kontosid, korraldab riigi võlainstrumentide esmalevitamist. Nüüdisaegne keskpangandusteooria tunnistab, et sellest võib sugeneda probleeme keskpanga
väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1. Finantsilise ekvivalentsuse printsiip on mõnes mõttes siiski ka suhteline või hinnanguline. Nimelt, finantsilise ekvivalentsuse määrab turul kehtiv või lepinguosaliste vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid