Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ladina keel käänded (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KELLELE MILLELE?
  • KELLEGA MILLEGA?
  • Mitu deklinatsiooni on ladina keeles?
  • Kuidas määrata deklinatsiooni?
  • Kuidas määrata sugu?
  • Mis soost on kõik -a-lõpulised nimisõnad?
  • Mis soost on -um -on-lõpulised nimisõnad?
  • Mis soost on enamik us-lõpulisi nimisõnu?
  • Millest koosneb omadussõna põhivorm?
  • Mis soost nimisõnadel on NomPl lõpp a ?
Vasakule Paremale
Ladina keel käänded #1 Ladina keel käänded #2 Ladina keel käänded #3 Ladina keel käänded #4 Ladina keel käänded #5 Ladina keel käänded #6 Ladina keel käänded #7 Ladina keel käänded #8 Ladina keel käänded #9 Ladina keel käänded #10 Ladina keel käänded #11 Ladina keel käänded #12 Ladina keel käänded #13 Ladina keel käänded #14 Ladina keel käänded #15 Ladina keel käänded #16 Ladina keel käänded #17 Ladina keel käänded #18 Ladina keel käänded #19 Ladina keel käänded #20 Ladina keel käänded #21 Ladina keel käänded #22 Ladina keel käänded #23 Ladina keel käänded #24 Ladina keel käänded #25 Ladina keel käänded #26 Ladina keel käänded #27 Ladina keel käänded #28 Ladina keel käänded #29 Ladina keel käänded #30 Ladina keel käänded #31 Ladina keel käänded #32 Ladina keel käänded #33 Ladina keel käänded #34 Ladina keel käänded #35 Ladina keel käänded #36 Ladina keel käänded #37 Ladina keel käänded #38 Ladina keel käänded #39 Ladina keel käänded #40 Ladina keel käänded #41 Ladina keel käänded #42 Ladina keel käänded #43 Ladina keel käänded #44 Ladina keel käänded #45 Ladina keel käänded #46 Ladina keel käänded #47 Ladina keel käänded #48 Ladina keel käänded #49 Ladina keel käänded #50 Ladina keel käänded #51 Ladina keel käänded #52 Ladina keel käänded #53
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sunsan69 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Ladina keele käändkonnad

I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võ

Ladina keel
thumbnail
4
docx

Ladina keele kodune töö

Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion

Ladina keel
thumbnail
4
doc

Ladina keele reeglid

KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumi

Ladina keel
thumbnail
2
xlsx

Vene keele käänded Ainsus!

kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () / () (*) () ()

Vene keel
thumbnail
2
docx

Ladina keele kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) ­Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) ­Ol-, ­ul- on a

Ladina keel
thumbnail
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse?

Eesti filoloogia
thumbnail
2
docx

Ladina keele käändkondade tabelid.

I Käändkond gen=ae Terra ­ maa, ae f. ainsus mitmus Nom. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad Gen. Terrae Terraru m Kelle? Mille? Maa Maade Dat. Terrae Terris Kellele? Millele? Maale Maadele Acc. Terram Terras Keda? Mida? Maad Maid Abl. Terra Terris Kellega? Millega? Maaga Maadeg a Voc. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad II Käändkond gen=i Mundus ­ maailm, i m. ainsus mitmus Nom. Mundus Mundi Kes? Mis? Maailm Maailmad Gen. Mundi Mundorum Kelle? Mille? Maailm Maailmate Dat. Mundo Mundis Kellele? Millele? Maailmal Maailmatel e e Acc. Mundum

Ladina juriidiline...
thumbnail
3
odt

Soome keele käänded

4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2.

Soome keel



Lisainfo

Ladina keel hääldus, nimisõnad ja omadussõnad ning nende käänamine

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun