Ladina eesti alussõnastik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

I kontrolltöö sõnad

I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc ­ juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod ­ keegi, mingi 3. altus, a, um ­ kõrge; sügav 4. amicus, m ­ sõber 5. antiquus, a, um ­ vana, muistne 6. ars, artis f ­ kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re ­ kuulma, kuulama 8. avis, is f ­ lind (gen pl -ium) 9. bellum, n ­ sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) ­ hea, tubli 11. brevis, e ­ lühike 12. capi, cep, captum, ere ­ võtma 13. carmen, minis n ­ laul, luuletus 14. corpus, poris n ­ keha; kogumik 15. cum+abl ­ koos, -ga 16. de+abl ­ kohta, juurest 17. dis, m ­ päev 18. difficilis, e ­ raske, keeruline 19. dves, vitis (adj) (abl sg -e; gen pl -um) ­ rikas 20. dvid, vs, vsum, ere ­ jagama, jaotama; eraldama 21. doctus, a, um ­ õpetatud, haritud 22. domus, s f ­ maja, elamu; kodu 23. dc, dx, ductum, ere (imperat sg dc!) ­

Ladina keel

19

docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel

6

docx

Ladia keele arvestus

Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re näg

Õigus

28

docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel ­ lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus

17

doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss) Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi. Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. Aga ka proosas hakkas tekkima pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele. Mis on keel ja mis on dialekt?

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

134

docx

Saksa keele materjal algajatele

Willkommen - Teretulemast Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge) Mein Name ist – minu nimi on Ich bin – ma olen Lernen – Õppima Sich Vorstellen – Ennast esitlema/tuvustama Warum? – Miks? Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna) Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna) Hier – Siin Da/Dort – seal Entschuldigung – Vabandust Verzeihung – andestust paluma Guten Abend – Tere õhtust Guten Morgen – Tere hommikust Guten Nacht – Head ööd

Saksa keel

186

pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

kanji), algse kirjapildi kasutamisel on jaapani keelne on v~oi kun h¨a¨aldus kirjutatud kana silpt¨ahestikku kasuta- des (nt. ). Ajalooliste terminite ja p¨arisnimede puhul olen kasutanud ka pinyin transkriptsiooni, foneetilistes tabelites ipa (International 186 Phonetic Alphabet) m¨arke. M¨argi kohale kirjutatud number viitab t¨o¨o lisas toodud morfoloogilise seletuse lehek¨ uljele. Eesti keeles on senini hiina kirjas¨usteemi k¨asitlenud k~oige p~ohjalikumalt M. L¨a¨anemets [LM 89], viidata v~oiks veel ka R. Raua [Raud 99] ja P. Nur- mekunna kirjutistele [NK 57, lk.44­50] ning ents¨ uklopeedilistele u¨ldartik- litele [ENE 88, lk.403­4], [EE 34, lk.884­5]. Enamasti on kasutatud hiina kirjam¨arkide kanji suhtes m~oistet hierogl¨ uu¨f , mida k¨aesolevas

Kultuuriajalugu

31

rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Aasia ­ 2165 (32%) Aafrika ­ 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania ­ 1302 (19%) Ameerika ­ 1000 (15%) Euroopa ­ 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel?

Üldine teatriajalugu

Kommentaarid (0)