Laboritöö nr8 Polümeermaterjalid (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Labortöö(polümeermaterjal id)

Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D. molekulide ahelad purunevad Score: 0/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response Feedback A. termoplast B. paisuvad valmistamisel C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel B

Tehnomaterjalid

4

doc

Laboritöö nr. 8 Polümeermaterjalid

1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinev seadmistik B. erinev surve C. erinevad temperatuurid D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus? Student Response Feedback A. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+metall B. karboahelaga-CW, heteroahelaga- CWO C. karboahelaga-süsinik, heteroahelaga-Co D. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall Score: 0/10 Õige peaks olema D! 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel  Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pi

Tehnomaterjalid

20

docx

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

lineaarsed C. võrkjad ja lineaarsed D. lineaarsed, redeljad, võrkjad Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks B. halvemaks C. ei muutu D. algul paranevad, hiljem halvenevad Score: 2,7/2,7 8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks?  Student Response A. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2

Materjaliõpetus

10

pdf

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

Student Response A. lineaarsed B. võrkjad C. võrkjad ja lineaarsed D. lineaarsed, redeljad, võrkjad Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks B. algul paranevad, hiljem halvenevad C. ei muutu D. halvemaks Score: 2,7/2,7 8.  Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response A. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1

Tehnomaterjalid

47

docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

32

docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 14. Polümeeride vormimine ja kasutamine (8.5.2, 8.5.3), antud joon 8-15 ja -16 Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid jne). Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks (joonis 8-15). Võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. Reaktoplastide korral kasutatakse ka survevalu, kui kõvenev

Materjaliõpetus

37

docx

Materjaliteadus

kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline polümeer. Ümbervalu korral valmistatakse detaili täpne koopia vahast või madala sulamistemperatuuriga plastikust. Selle ümber valmistatakse kõvenev vorm (kipsist, savist, tsemendist). Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse sula metall või sulam. Sellist meetodit kasutatakse, kui on vajalik detaili suur täpsus, reprodutseeritavus ja viimistletus. Näiteks juveelitööstuses, hambakroonide ja proteeside valmistamisel jne.

Materjaliteaduse üldalused

Kommentaarid (1)