Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus (4)

Title:
Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus
Total score :
97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100
1.
 
Millised väited on õiged deformatsiooni kohta
 
Student Response
Feedback
A.
Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel
 
B.
Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist
 
C.
Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist
 
D.
Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt.
 
E.
Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt.
 
Score:
3/3
 
2.
 
Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit?
 
Student Response
Feedback
A.
Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist)
 
B.
Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet
 
C.
Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet
 
D.
Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist)
 
Score:
3/3
 
3.
 
Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust?
 
Student Response
Feedback
A.
Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav
 
B.
Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida.
 
C.
Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida
 
D.
Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida
 
Score:
3/3
 
4.
 
Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
 
Student Response
Feedback
A.
madalsüsinikteraseid
 
B.
Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras.
 
C.
Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras
 
D.
betoon , keraamika , klaas
 
Score:
3/3
 
5.
 
Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust?
 
Student Response
Feedback
A.
painutamine
 
B.
keevitamine
 
C.
lõiketöötlemine
 
D.
stantsimine
 
E.
lehe valtsimine
 
Score:
3/3
 
6.
 
Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist?
 
Student Response
Feedback
A.
Sitkete materjalide voolavuspiir ( tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur
 
B.
Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem
 
C.
Mõlemad on staatilised koormamise viisid
 
D.
Tõmbeteim ei erine surveteimist
 
Score:
3/3
 
7.
 
Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 10 551N ja katsekeha ristlõike pindala S=55mm2
 
Student Response
Answer :
188  
Units :
N/mm2
Score:
4/4
 
8.
 
Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 28 145N ja katsekeha ristlõike pindala S=35mm2
 
Student Response
Answer:
804.14  
Units:
N/mm2
Score:
4/4
 
9.
 
Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?
 
Student Response
Feedback
A.
Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2
 
B.
Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur)
 
C.
Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike)
 
D.
Materjali kõvadus Rockwell 'i C skaalas
 
E.
Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z
 
Score:
6/6
 
10.
 
Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi ). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 61 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi?
 
Student Response
Answer:
90.6  
Units:
N/mm2
Score:
3/3
 
11.
 
Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri?
 
Student Response
Feedback
A.
Elastsusmoodul suureneb
 
B.
Elastsusmoodul väheneb.
 
C.
Elastsusmoodul ei muutu.
 
Score:
3/3
 
12.
 
Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg?
 
Student Response
Feedback
A.
Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
 
B.
Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri.
 
C.
Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
 
D.
Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
 
Score:
3/3
 
13.
 
Kas amorfsete termoplastide tööpiirkond on piiratud klaasisiirde- või sulamistemperatuuriga?
 
Student Response
Feedback
A.
jah, klaasisiirdetemperatuuriga
 
B.
Ei, sulamistemperatuuriga
 
Score:
3/3
 
14.
 
Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks?
 
Student Response
Feedback
A.
Vickersi meetodit ja teemantpüramidi
 
B.
Rockwelli meetod ja teemantkoonust
 
C.
Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli
 
D.
Kuulkõvadust
 
E.
Brinelli meetodit ja teraskuuli
 
Score:
3/3
 
15.
 
Keraamika põhiomadusteks on?
 
Student Response
Feedback
A.
väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel
 
B.
väike painde- ja tõmbetugevus
 
C.
suur kõvadus ja kulumiskindlus
 
D.
Suur termopüsivus
 
E.
korrosiooni ja tulekindlus
 
Score:
3/3
 
16.
 
Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides?
 
Student Response
Feedback
A.
kammkeraamika
 
B.
mitteoksiidkeraamika
 
C.
oksiidkeraamika
 
D.
segakeraamika
 
Score:
3/3
 
17.
 
Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri.
 
Student Response
Feedback
A.
Ei muutu.
 
B.
Suureneb.
 
C.
Väheneb.
 
Score:
4/4
 
18.
 
Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures?
 
Student Response
Feedback
A.
Jah. lõpeb
 
B.
ei lõppe
 
Score:
4/4
 
19.
 
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Feedback
1.
Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera .
 
2.
Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi
 
3.
Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust.
 
4.
Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav
 
Score:
3/3
 
20.
 
Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on?
 
Student Response
Feedback
A.
Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm
 
B.
Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm
 
C.
Vickersi meetod ja teemantpüramiid
 
D.
Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm
 
Score:
3/3
 
21.
 
Mitu suurusjärku erinevad termoplastide tõmbekatsel saadud mehaanilised omadused metallidest?
 
Student Response
Feedback
A.
Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on suurusjärgu võrra kõrgem kui metallidel
 
B.
Termoplastide tõmbetugevus on suurusjärgu võrra kõrgem kui metallidel.
 
C.
Termoplastide tõmbetugevus on suurusjärgu võrra madalam kui metallidel.
 
D.
Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on kaks suurusjärku madalam kui metallidel
 
E.
Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on neli suurusjärku madalam kui metallidel
 
Score:
3/3
 
22.
 
Kas plastsete materjalide (puhtad metallid, plastid ) korral kasutatakse konstruktsioonidetailide arvutamisel ka surveolukorras töötavate detailide puhul tõmbeteimil saadud näitajaid?
 
Student Response
Feedback
A.
jah, plastsed materjalid käituvad kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel
 
B.
Ei, tehakse katsed surveteimil
 
C.
ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel
 
D.
Jah, voolavuspiiri
 
Score:
4/4
 
23.
 
Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile?
 
Student Response
Feedback
A.
Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa)
 
B.
Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele ( PMMA , PS jt) on iseloomulik väike