Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus (4)

Sarnased õppematerjalid

10

rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu

Tehnomaterjalid

20

docx

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Student Response 1.

Materjaliõpetus

10

pdf

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi milli

Tehnomaterjalid

4

doc

E-labor 2

deformeeritav Score: 10 / 10 Küsimus 4 (10 points) Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. b. betoon, keraamika, klaas c. madalsüsinikteraseid d. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras Score: 10 / 10 Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus

Tehnomaterjalid

4

doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr2)

tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 10 / 10 Küsimus 4 (10 points) Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. b. betoon, keraamika, klaas c. madalsüsinikteraseid d. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras Score: 10 / 10 Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus

Tehnomaterjalid

8

doc

Laboritöö nr 1 Tõmbeteim

1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5

Tehnomaterjalid

8

docx

Praktikum nr 9. Tehnokeraamika tehnoloogia ja omadused

A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Response A. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli B. Kuulkõvadust C. Brinelli meetodit ja teraskuuli D. Rockwelli meetod ja teemantkoonust E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 8/8 3. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response A. Suur termopüsivus

Materjaliõpetus

5

docx

Test1

1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub elastselt, siis p

Tehnomaterjalid

Meedia

Kommentaarid (4)