Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033 2 = 2°2
LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 - 653 604 246842113 1 377,856 -1000,734 605251460, 2
1. 1. A(8) = Ahv √ T /T 0 , Kus T0 on tööpäeva kogupikkus (8h) Ahv = 3.5 m/s^2 T = 5.5h A(8) = 3.5 √ 5.5/8 = 2.9 m/s^2 2. Lihvija Alihv= 4∗ √ 2.5 8 =2.24 1 Lõikur Alõi = 3∗ 8 =1.05√ 15 √ Meisel Amei= 20∗ 8∗60 =3.54 2 2 2 2 2.24 +1.05 +3.54 =¿ 4.31 m/s A(8)= √¿ 3. 15 8.97 9.93 10 7 Vibrokiirus mm/s 5 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 30 20.94 19.89
Tallinna Kunstigümnaasium Jessica Pentsop ja Cecily Jäetma 8.c klass Laboratoorne töö nr.1 Tallinn 2014 SEGU NR 1 Koostised : 2 spaatlitäis kohvipuru 60 ml kraanivett Mina ja Cecily lisasime plastiktopsi kaks spaatli täis kohvipuru ja 60ml kraanivett. Siis me segasime segu klaaspulgaga kokku ja olime valmis filteerima. Siis me kinnitasime statiivi külge muhvi ja muhvi külge rõnga. Me panime lehtri rõnga sisse, lisasime filtri ja tükk tüki haaval eraldasime ained omavahel läbi filtri. Näidis: NB ! Kui filtreerimine on liiga aeglane, võib klaaspulgaga segu segada, aga olla ettevaatlik et filtrit läbi ei torka. Siis kui segud on jaotatud peaks se välja nägema nagu filtreeritud kohvi : SEGU NR 2 Koostised: 2 spaatlitäit liiva 1 spaatlitäis soola 70ml kraanivett (sooja) Me lisasime plastiktopsi kaks spaatlitäit liiva, üks spaatlitäis soola ja 70ml sooja kraanivett : Siis me segasime klaas
Laboratoorne töö Nr 5 Kliimaseade Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT52a Üliõpilased: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: Marko Jets Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks po
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused. Tekstii
LABORATOORNE TÖÖ nr. 7 "Pindalade määramine" Ülesanne1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Maatüki üldpindala arvutatud väärtus ümardada 0,01 ha täpsusega Lahendus Koostan tabeli, kandes piiripunktid koordinaadid tabelisse päripäeva. Teen vastavad arvutused. Neljandat ja viiendat tulpa kontrollin liites kõik arvud kokku. Vastus peab tulema null. Kuuenda ja seitsmenda tulba arvud kokku liites peavad tulema võrdsed arvud ning annavad pindala kahekordse väärtuse. Punkti () nr 1 2 3 4 5 6 7 1 (SM- 6475552,70 657532,38 -4,093 -11,197 -7362390,103 -26504437,23 1) 7 4 6475557,03 657537,62 0,86800000 2 (PP-3)
1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks.Infraheli on alla 16 Hz ja ultraheli on rohkem kui 20000 Hz.Ultraheli kuulevad koer, nahkhiir, delfiin. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz.Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus.Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. 2.Mis on mürasündmus? Mürasündmus – müra, mille kestvus on vähem kui 5
Kõik kommentaarid