TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool FK laboratoorne töö nr.24 ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lah
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 ELASTSUSJÕU UURIMINE Töövahendid: 25 cm pikkune kummipael, vettpidav väiksem kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha (telefon), vesi. Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke'i seadust ja määrata keha mass. Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e = k l, kus l (delta l) väljendab deformatsiooni pikenemist ja k on võrdetetegur, mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m. 4. Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graa
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 23a Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Eesmärgiks on ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M v�
Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu
Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu?
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Töö käik.Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu
Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada. Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada destilleritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Alustada filtreerimist valades lahust mööda klaaspulka lehtrisse. 3 Kolvi jäänud segule lisada uuesti 50 cm destilleritud vett ning protsessi korrata.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: kr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=* f fkr = C/kr = 3*108/0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga piki liini, leida signaali indika
Kõik kommentaarid