50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Felicity
Õppematerjali autor
Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km)
LABORATOORNE TÖÖ NR 5. Joonte orienteerimine Ülesanne: määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Kaardil on punktid 137, 138 ja 139 (joonis 5.1. on viimasel leheküljel). Punktist 137 on joonestatud X-telje suund ja tõelise meridiaani suund. Joontele 137-138 ja 137-139 on mõõdetud tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad (malliga). Mõõdetud on ka kahe suuna vaheline horisontaalnurk β. Kaardilehel on toodud meridiaanide koonduvus γ= SE:1°31’ (punktid paiknevad kaardil II veerandis). Laboratoorsest tööst nr 2 sain punktide geodeetilised ja TM Baltic’93 ristkoordinaadid (tabelis 5.1.). Tabel 5.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B (põhjalaius) L (idapikkus) X (km) Y (km) 137 59°20’6’’ 25°31’15’’ 6578,350
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse rahulikus asendis olevat oo
Lähte ja lõpudirektsiooninurkade arvutamine: B 1 3 tanB=yAB/XAB=YB-YA/ YB-YA X 2 K Kontrolliks: B dAB = xAB / cos AB = 2 K = yAB / sinx AB = (xAB) + (yAB) 2 2 12.Plaani koostamine. Teodoliitkäigu plaan on kogu teodoliitmôôdistamise töö tulemuseks, ülejäänud (môôtmised, arvutused jne.) on abivahenditeks. Plaani koostamise reeglid on kindlad ja neid tuleb järgida. 4 Kôigepealt tuleks kindlaks teha, kui suurte môôtmetega tuleb teodoliitkäik plaanil. Selleks vaadatakse x- ja y-teljel olevaid suurusi, nende järgi valitakse sobiv môôtkava. Lisaks jäetakse plaani paberile igast küljest vaba ruumi umbes 10 cm
Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks
Geodeesia eksamiteemad kevad 2020 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega ● Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Eelöeldu praktiliseks realiseerimiseks kasutab geodeesia matemaatika, füüsika ja astronoomia põhimõtteid 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed ● Maa on ümmargune(poolusete kohal lapik) Ümbermõõt= umbes 40000km ● R=6 371 km 3. Geograafilised koordinaadid ● Laiuskoordinaat (ϕ) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel.( Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S) ● Pikkuskoordinaat (λ) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läbiva meridiaa
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ole risti teodoliidi p
19.5 5 25 33 17 85 10 24 120 30 4 20 33 18 90 25.100 68 890 37.0833333 890 111.25 Kõrgema geodeesia I iseseisev töö Andmed: x y RPV240 67347.75 14185.23 RPV241 67247.00 14360.00 E= 7 I= 7 α 240−241 = 119.9622 º P= 5 Lahendus: 1. Punktide ligikaudsed koordinaadid Punkt Dir.nurk α vasak.nurk x y s PP1 77
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid