Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk
Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu-
kus V = v on kilomooli maht, molekulaarmass R1 gaasikonstant arvestatud 1 kg gaasi kohta. Võrrandist (22) saame leida vaadeldava gaasi R : R1 = pV/T (23) Arvestades, et 1 kilomooli mistahes gaasi maht normaaltingimustel on 22,4146 m3/kmol , saame R1 = 8314/ J/(kmol K) (23a) või R1 = 8314 = R , Kus R universaalne gaasikonstant, J/kmol K Universaalne gaasikonstant väljendab arvuliselt paisumistööd, mida teeb 1 kilomool gaasi isobaarsel protsessil temperatuuri tõstmisel 1 K võrra. Clapeyron-Mendelejevi võrrand. Võrrandit (22) saame kirjutada järgmisel kujul R = pV/T (24) Või pV = RT see on Clapeyron-Mendelejevi võrrand (25)
µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0 R0= 8314/ µ , J/ (kgK) 5. , . . pv - . . . .( pv- ?) pv- .2-3 , (Ia2, Ib2, Ic2, ....), , , .. l 1a2 >l 1b2 >l 1c2 . , , , .. . , . , (dv>0)
süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule.
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 8 KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA – LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud:
.....................................8 16.Erisoojuse def....................................................................................................................................8 17.Soojusmahtuvuse def........................................................................................................................ 8 18.Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud...............................................................................................8 19.Isobaarne isohoorne erisoojus ( Mayer'i võrrand).........................................................................8 20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil)........................................................................................................................................................ 9 21.Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis..........................................................................................9 22
Lõunameredes sõites kaasneb merevee temperatuuri tõusuga reeglina ülelaadimisõhu ja mootori jahutusvee temperatuuri tõus. Näiteks merevee temperatuuri tõus 20 kraadilt 30 kraadile tingib õhutemperatuuri tõusu ressiivris ca 6 0C ja jahutusvee temperatuuritõusu 5 0C. Sellised temperatuuritõusud võivad põhjustada mootori termilise ülekoormuse 13... 14%. Ülesanne 4 Diiselmootori töö avariilise õhujahuti korral. Õhujahutite väljalülitamisel õhurõhk ressiivris jääb endiseks, sest õhurõhk ressiivris oleneb ainult rõhulangusest õhujahutis: ps = pk - põj . ps· = ps = 1,98 105 [Pa], Jahutite väljalülitamisel õhutemperatuur ressiiveris on võrdne õhutemperatuuriga pärast turbokompressorit: nk - 1 1, 6-1 nk Ts = Tk = T0 · = 293 × 1,98 1,6 = 378 [K], k kus nk = 1,6...1,8 on kompressiooni polütroobitegur, k rõhu tõusu aste
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2
молекул: Число Авогадро NA = 6,0228 ∙10 23 molekuli /mool В соответствии с законом Авогадро : µ/ ρ = v µ = const - из этой формулы следует , что молярные объемы всех идеальных газов при одинаковом давлении и температуре равны. 4. Clapeiron´i võrrand. Уравнение Клапейрона. Разделив выражение pVµ = 8314 T (Уравнение Менделеева) на молярную массу µ, получим уравнение состояния идеального газа на 1 кг газа или Уравнение Клапейрона ( термическое уравнение состояния идеального газа), которое связывает термические параметры состояния следующим образом: pv = R0T (1-19)
Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 148,79g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 148,97g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 250 + 68 = 318ml = 318 ∙ 10-3 l õhutemperatuur t° = 22ºC = 22 + 273,15 K = 295,15K õhurõhk P = 102,6 ∙ 1000 Pa Kasutades valemit 1.6 arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0): 102,6 1000 318 10 3 273,15 V0 0,298l
Termodünaamilise keha erisoojused. Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele ainele temperatuuri tõstmiseks ühiku (1K) võrra: c=dq/dT. Eristame 3-e erisoojust: 1.Masserisoojus c. Erisoojust 1kg aine kohta nim. masserisoojuseks [J/kg•K] . 2. Mahterisoojus c` [J/m3•k]. Mahterisoojus kuumutamise tulemusena ei muutu . 3.Moolerisoojus C=c [J/(kmol•K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt gaasiliste kehade puhul. Temperatuuri kasvades erisoojus kasvab. Tõeliseks erisoojuseks- nim. erisoojust, mida keha omab c=dq/dt = limq/t. Td-s leiavad kõige ulatuslikumat praktilist rakendust td-lise keha isobaariline (püsival rõhul) ja isohooriline (püsival mahul) erisoojus Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia h on siseen u ja rõhuenergia pv summa: h=u+pv [J/kg]. Arvuliselt on võrdne tööga, mis on vaja, et viia gaas mahuga v vaakumist ruumi rõhuga p. Entalpia antakse keha 1kg kohta. Entalpia on ekstensiivne suurus
(v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi põhivõrrand. ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille S2-S1=Cvlnp2/p1=CvlnT2/T1 olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul (p=const ja dp=0). v2/v1=T2/T1=> Gay-Lussaci võrrand. Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün.
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast
Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10 -23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise oleku võrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pv=RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R Rµ 8314 R0=8314 J/kmool K ja R = = µ µ 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26
energeetilist sise- või välisenergiaks. Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- olukorda. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h, [J/kg], kus q- soojushulk; du- siseenergia muutus, ja ülekuumendatud auru tabel. Diagrammid: pv; Ts ja hs. [J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid muutub tehtud töö arvel; dl- mehaniiline töö. 19.Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 12.Termodünaamilise keha erisoojused. mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud 2.Tihedus(on erimahu pöördväärtus)=M/V=1/v, Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut [kg/m3].3
M gaas ( ) mol ρ0 = 3 dm3 = g/ dm 1.15 22,4 ( ) mol Näiteks: õhu tihedus ρ0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3, 0 veeauru tihedus ρ = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi CO2 aparaat koosneb kolm est klaasnõust (vt joonist). saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus.
õhk-õhk soojuspumbad (ÕSP) õhk-vesi soojuspumbad (ÕVSP) ventilatsioonisoojuspumbad (VSP) 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 69 Õhk-õhksoojuspump Välisseade Siseseade 2 5 6 7 1 3 4 8 1. Ventilaator 2. Aurusti 3. Kompressor 4. Neli-teeventiil 5. Õhufiltrid 6. Kondensaator 7. Ventilaator 8. Kaugjuhtimispult 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 70 ÕSP installatsioonilahendused Õhk-õhk soojuspumba majasiseste ja väliste elementide installatsiooni- lahendused on järgmised: Seina tervenisti läbiv lahendus kogu soojuspump asub ühes korpuses,
mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest väiksem, tahkistes aga veelgi väiksem - seetõttu on agregaatolekuks vedel või tahke kuju. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nimetatakse soojushulgaks, mille tähis on Q ja mõõtühik 1 J. Kui agregaatoleku muutust ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojusehulk on võrdne aine massi - m ( kg ), erisoojuse - c ( J / kg K ) ning temperatuuri muudu t või T korrutisega. kuna t = t2 -t1 ,siis Q = cmt ; Q =cmT Q = cm ( t2 t1) Kui toimub ühest agregaatoleku muutus, siis üleminekuks kuluv soojushulk või vastassuunalisel üleminekul eralduv soojushulk võrdub: Sulamisel ja tahkestumisel - keha massi ja sulamissoojuse korrutisega Q= m
Valime mootori MT100LB, Pn = 3,0 kW, nn = 1430 min-1, n = 80%, Mn = 20 Nm, m = 24 kg, B klassi mähise isolatsioon 130 °C. Kui ei ole selgelt arusaadav, et tegemist on lühiajalise tööga, siis võrdleme töökestust mootori soojenemise ajakonstandiga. Mootor soojeneb püsivtemperatuurini (3...5)Ts kestel cmn Ts = , Pn (1 - n ) kus c on mootori põhimaterjali (kere) erisoojus, J/(kgK), m mootori mass, kg, mootori pinna ületemperatuur, K. 397 24 80 0,85 Ts = = 1439,8 s= 24,0 min. 3000 (1 - 0,85) Et 11,83 < 324 on kindlasti tegemist lühiajalise tööga (S2). Kestva töö mootori (S1) ülekoormamise võimaluse lühiajalisel tööl arvutame valemiga P Pl = +1 tl
õhu kohta. Sest d kg antakse. Niiske õhu entalpia võrdub kuiva õhu entalpia ja veeauru entalpiate summana. H = H + H a =1,0t + (2501+1,93t)d10- 3 KJ Kg H a =10 ha d =10 d(2501+1,93t) KJ Kg -3 -3 H =C p t Niiskeõhu entalpia skaala 0 punktiks loetakse kuiva õhu entalpiat 0C 0 (mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK
21. Boltzmanni konstandi mõiste Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10-23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise olekuvõrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pV = RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R R 8314 R=8314 J/kmool K ja R 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Reaalse gaasi kriitiline punkt.
10 15 20 25 R T Temperatuur, C kus: T õhu temperatuur, K (273,15+t); Mw vee molaarmass: 18,015 kg/kmol; R universaalne gaasikonstant 8314,41 J/(kmolK). Veeauru küllastussisaldus õhus sat, g/m3 M w psat sat , kg/m3 R T kus: T õhu temperatuur, K (273,15+t); Mw vee molaarmass: 18,015 kg/kmol; R universaalne gaasikonstant 8314,41 J/(kmolK). Suhteline niiskus (j, RH (Relative Humidity): p RH 100 % 100 % , % p sat sat kus:
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust.
nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? dm 3 a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 mol dm 3 b)100000 Pa (0,987 atm, 750 mmHg), 273, 15 K, 22,7 mol 6
nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? dm 3 a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 mol dm 3 b)100000 Pa (0,987 atm, 750 mmHg), 273, 15 K, 22,7 mol 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
