Labor Elementaarne võreantenn (0)

Informaatika - Antennid ja rf elektroonika

1 Hindamata

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Laboratoorse töö „Elementaarne võreantenn“
ARUANNE
Täitjad:
Juhendaja : Janno Pärn
Töö tehtud: 26.10.2012
Aruanne esitatud: ………………………………………..
Aruanne tagastatud: ……………………………………..
Aruanne kaitstud: ……………………………………….
Juhendaja allkiri : ………………..
1 TÖÖ EESMÄRK
Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda elementaarse võreantenni omadustega.
2 TÖÖVAHENDID
Laborimakett, signaaligeneraator, signaali indikaator , ühenduskaablid.
3 TÖÖ KÄIK

Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi:
2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0.
3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali.
4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne.
5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka φ = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool
6. Keerasime üks attenuaator asendist 0 asendisse 50. Tegime uued mõõtmised. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 2) on toodud allpool.
7. Keerasime attenuaatori tagasi asendisse 0 , seejärel keerasime üks faasiregulaatoritest põhja. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 3) on toodud allpool.
MÕÕTETULEMUSTE TABEL
Nurk
Indikaatori näit
Attenuaatorid avatud
Üks attenuaator pooleldi suletud
Attenuaatorid avatud, ühes lainejuhis faas pööratud
mõõtetulemus
ruutjuur
mõõtetulemus
ruutjuur
mõõtetulemus
ruutjuur
-24
36
6,00
2
1,41
8
2,83
-22
98
9,90
38
6,16
4
2,00
-20
68
8,25
30
5,48
10
3,16
-18
60
7,75
16
4,00
4
2,00
-16
30
5,48
14
3,74
8
2,83
-14
8
2,83
12
3,46
60
7,75
-12
18
4,24
22
4,69
80
8,94
-10
6
2,45
17
4,12
72
8,49
-8
3
1,73
2
1,41
30
5,48
-6
70
8,37
10
3,16
80
8,94
-4
97
9,85
18
4,24
12
3,46
-2
96
9,80
16
4,00
5
2,24
0
100
10,00
40
6,32
2
1,41
2
80
8,94
30
5,48
4
2,00
4
72
8,49
29
5,39
16
4,00
6
10
3,16
12
3,46
76
8,72
8
11
3,32
2
1,41
72
8,49
10
1
1,00
3
1,73
88
9,38
12
3
1,73
4
2,00
100
10,00
14
28
5,29
6
2,45
50
7,07
16
58
7,62
9
3,00
4
2,00
18
64
8,00
12
3,46
22
4,69
20
48
6,93
18
4,24
0
0,00
22
32
5,66
12
3,46
12
3,46
24
12
3,46
9
3,00
8
2,83
8. Lülitasime kõik seadmed välja.
9. Graafikud
Arvutuslik ülesanne:

Leidsin arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks ja võrdlesin seda katsete käigus saadud tulemusega. Võre kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtsin d = 12 cm. Eeldasin, et kiirgurid on sünfaassed ja signaal on võrdse amplituudiga.
Kui allikad on sünfaassed, siis miinimumide nurgad φ on ligikaudselt arvutatavad valemiga
kus λ on lainepikkus [m] ja n on naturaalarv. Selleks, et leida esimest miinimumi, võtsin n = 1.
Maksimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga
kus λ on lainepikkus [m] ja n on naturaalarv.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bixter Õppematerjali autor

Antennid ja RF elektroonika labor elementaarne võreantenn

Antennid RF elektroonika võreantenn elementaarne võreantenn

Sarnased õppematerjalid

pdf

Elementaarne võreantenn - Labor nr 3

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Õppeaine: Antennid ja RF elektroonika Laboratoorse töö: Elementaarne võreantenn Aruanne Täitjad: Jaanus Rau 050811IATB Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. Töö käik:

Antennid ja rf elektroonika

102

xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,

Füüsikaline ja kolloidkeemia

pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

Elektrimõõtmised

pdf

Nimetu

,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühikus) 1 kW (kilovatt) = 8

Metsandus

pdf

Veaarvutus

TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10

Füüsika

142

pdf

Matemaatiline analüüs I

Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonomeetrilised funktsio

Matemaatika

Rohkem sarnaseid