Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas vilistada et saavutada amplituudi suurenemine?
  • Kuidas vilistada et saavutada sageduse suurenemine?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #1 Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #2 Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #3 Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #4 Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #5 Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #6 Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aboyko Õppematerjali autor
Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pdf

Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne

leitud esimene sagedus 776Hz, vahe on 776- 770=6Hz. Tabeli teine sagedus on 1336Hz ja spektripildilt leitud teine sagedus on 1.34kHz, vahe on 1340- 1336=4Hz. Tulemused on sarnased tabelis antutele. Numbriklahvi signaalipildil on kahe erineva sagedusega siinussignaalidest liitunud signaal. Oletame, et mõlema sageduskomponendi pinged on võrdsed. Arvutada tipust tippu amplituudist ühe komponendi pinge efektiivväärtus voltides. Um= 0,5875 V / 2 / 2 = 0,1469 V Uef = Um / √2 = 0,1469 V / √2 = 0,1039 V Arvutada spektripildilt leitud mõlemad pinge efektiivväärtused voltides. Esimese pinge efektiivväärtus voltides: Uef[V] = 10Uef[-27.500]/20 = 0.0422 V Teise pinge efektiivväärtus voltides: Uef[V] = 10Uef[-25]/20 = 0.0562 V 2.3 Vile Pinge amplituud: 42.125 mV

Arvutivõrgud
thumbnail
8
docx

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0 10,5 V = 7

Side
thumbnail
5
pdf

Side labor 1

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kerly Klee1 Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 9 17:41:15 2017 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 8 2 Valimistooni kestus: 8s. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi vool: I=U/R, I=0/50, I=0A, voolu tugevus on 0 kuna liin pole kasutusel ja pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 ­ Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon

Ainetöö
thumbnail
4
txt

Side Labor 1

Labor 1 aruanne

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne

Too tegijate nimed:
Too tegemise kuupaev: Tue Oct 4 18:06:51 2016

1. Analoogliidese parameetrite mootmine

Side
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

M3 0,85 0,58 1,35 0,73 2,09 0,33 0,25 B6 0,42 0,82 1,05 0,95 1,05 0,33 0,06 15 Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge amplituudväärtuse Ur ja alaldatud pinge keskväärtuse Ud suhtena. Maksimaalne vastupinge UR ja päripinge UF sõltuvad alaldi skeemist. Alaldi võimsustegur kujutab endast väljundvõimsuse keskväärtuse Pd ja näivvõimsuse Ps jagatist

Elektrivarustus
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V]