Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Lavi
sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle
Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:
Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama. Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem? Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel).
3) kirjeldab geoloogilisi protsesse eri tüüpi laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas; 4) kirjeldab ja võrdleb vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purskeiseloomu magma omadustega; 5) teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist; 6) toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. Seletage laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi fakte. Antarktikas leidub kivisütt. Alguses kuulusid kõik praegused laamad hiidmandri Pangaea koosseisu ning valitsesid teised olud kui praegu. Siis kõrvuti olnud laamade maakoorest võib leida samu ühendeid ja märke, et seal olid sama liiki taimed ja loomad. Vaikse ookeanilaama keskosas asuvatel Hawaii saartel on tegutsevad vulkaanid. Tegemist on kuuma täpi asukohaga, kus kuum magma tõuseb läbi õhukese ookeani maakoore tekitades
piirkonnas, kuuma täpi piirkonnas, ka vulkaanilise tegvuse piirkonnas. Koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, on maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal on kese (epitsenter) Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril. 1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes * kontinentaalse rifi piirkonnas - * kuuma täpi piirkonnas 2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd. Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana. Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi. Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil
.......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? (2 punkti) · Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? (3 punkti) · Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? (5 punkti).......................................... TV. Ül 1-3 lk. 20, 14. lk 21.
Kõik kommentaarid