Laamdektoonika (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Laamtektoonika

Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8. Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan?

Litosfäär

4

odt

Laamtektoonika

seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8)Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring 9) Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse 11) Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. 1)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) 2)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise

Geograafia

3

odt

laamtektoonika

LAAMTEKTOONIKA 1. Mis on laamtektoonika? Geoloogia haru, mis uurib laamade tekkimist, liikumist, vastastikmõjusid. 2. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Wegener oli saksa geofüüsik ja meteoroloog. Wegener elas 1880-1930 aastatel. Naeruvääristati tema teooriat selle kohta, et nüüdsed mandrid omavahel kunagi kokku kuulusid/ühenduses olid. Ta rajas mandrite liikumise teooria e mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Eri kontinentidel paiknevad samasugused kivimid ja fossiilid. Oluline tõendusmaterjal oli ka geograafiline järjepidevus: ta näitas, et sama tüüpi fossiilide ning kivimite levialade mandriülesed ühenduskohad on seal, kus mandrid omavahel kujult kokku sobivad. Mandri nimi: Pangaea hiidmanner. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ooke

Geograafia

5

docx

Geomoodulid

- divergentsed laamad ­ toimub spreding ehk laamade lahknemine - transformmurrang ­ Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon ­ üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon ­ kontinendid põrkuvad Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam. Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub ka rauda.

Geograafia

33

ppt

Laamtektoonika

Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium  Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab ­ suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all).  Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal;

Geograafia

3

docx

Laamtektoonika

Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;  Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub

Geoloogia

16

ppt

Maa siseehitus ja laamtektoonika

gif https://thegeosphere.pbworks.com/w/page/22058912/Types-of-Plate-Boundaries  Laamad põrkuvad JAAPANI ANDID SAARED JAAPANI MERI LÕUNA-AMEERIKA EURAASIA VAIKSE OOKEANI NAZCA LAAM LAAM LAAM LAAM Ookeaniline maakoor Ookeaniline maakoor põrkub mandrilise põrkub ookeanilise maakoorega maakoorega Laamad põrkuvad, sest vahevöö ainese ringvoolud liiguvad üksteise suunas. Vaata http://hays.outcrop.org/images/tectonics/press4e/figure-02-09b.jpg http://hays.outcrop.org/images/tectonics/press4e/figure-02-09a.jpg

Geograafia

8

doc

Litosfäär

kurrutused ­ kurdmäestike teke c. kahe ookeanilaama põrkumine (nt Jaapani saarte juures) vulkaanilised saarkaared 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda a. nihkemurrangud, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri (nt San-Andrease murrang Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama vahel, kus Vaikse ookeani laam liigub Põhja-Ameerika laama suhtes kirde suunas kiirusega 5-6 cm aastas) A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.

Geograafia

Kommentaarid (0)