kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik Rohusööda kvaliteeti mõjutab kõige enam heintaimede niiteaeg, kuid ühesuguses vanuses taimiku olulised mõjurid on ka keskkond - temperatuur ja sademed. Temperatuuri tõusuga langeb
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias
taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja) Mikroorganismid- tähtsad Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised
13) Sügisene mullaharimine hiljavalmivate kultuuride järel Sügisene mullaharimine koosneb ühest võttest künnist. Vabanevad põllud küntakse viivitamatult normaalsügavuselt. Juhul kui on tegemist halvasti hooldatud põldudega ja esineb umbrohtusid, peab kündma eelkoorlitega varustatud adraga. Samuti tuleb talitada ka hilja koristatud teraviljapõldudel. Sügisesest mullaharimise kvaliteedist sõltub järgnev, kevadine harimine olulisel määral, mistõttu sügisese mullaharimise kvaliteedile esitatakse õigustatult suuri nõudeid. 14) Suviteraviljade külvieelne mullaharimine Normaalne mullaniiskus on vajalik igale kultuurile. Seepärast kujuneb mulla veevarude säilitamine kevadise külvieelse mullaharimise üheks põhilisemaks ja üldisemaks ülesandeks. Kõige pealt väetatakse mineraalväetistega ja seejärel kultiveeritakse. 15) Söödajuurviljade külvieelne mullaharimine Kui sõnnik on antud sügiskünni alla (nagu peab), siis peaks kevadine mullaharimine algama
Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis . Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi. Vastavalt tegurite kombinatsioonile muutub ka teguri mõju optimum. Järelikult tuleb kõrgema saagitaseme jaoks leida uus, kõige soodsam kasvutegurite vahekord. 4. Asendamatuse seadus Taimele vajalike kasvutingimuste kompleks pole erinevatel liikidel ja sortidel ühesugune, see muutub taime iga kasvufaasi vältel. Ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime eluks vajalikud (vett ei saa asendada soojusega) jne. 6. Viljavahelduse seadus
Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda. Hernekõlvikud tuleks künda oktoobri lõpus. Liblikõielised haljasväetiskultuurid: Kevadel küntud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on olnud haljasväetise mõju järelkultuurile. Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel. Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist:
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
Kõik kommentaarid