LUDWIG VAN BEETHOVEN (KOKKUVÕTE) (0)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven 16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest ilmnesid

Keskaja muusika

8

docx

Nimetu

Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures

Ainetöö

6

odt

Ludwig van Beethoven

perekonnas, ehkki tema isa Johanni õukonnatenori töökoht oli tagasihoidlik ning ellusuhtumine kergemeelne. Ludwigi ema oli majateenija ja koka tütar. Perekonna majandusliku edu aluseks olid Ludwigi vanaisa Lodewijk van Beethoveni rahalised toetused. Pärast Lodewijki surma 1773. aastal tekkisid perekonnas aga tõsised raskused: Johanni madalat palka ja kõrtsiskäimiskirge ei korvanud ka Lodewijki vara mahamüümine. Ludwigi vanemad: Johann van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich Ludwig van Beethoveni lapsepõlv ei olnud kerge: teda kasvatasid teenijatüdrukud, sest ema tervis oli kehv. Samuti pidi viimane tegelema Ludwigi väiksemate vendadega. Ludwig paistis lapsepõlves silma oma kinnisuse ja keskendatuse poolest, samas tunti ka tema tulist kiindumist inimestesse, kirglikku suhtumist ümbritseva elu sündmustesse ning tema huumorimeelt ja tihtiesinevat naeru. Beethoven õppis kohalikus algkoolis, kust pidi aga 10-aastaselt rahapuudusel

Klaveri eriala

10

rtf

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks c) Viini klassikud - nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven d) uued instrumentaalmuusika vormid – Sonaat, klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett, keelpillitrio, kontsert, concerto grosso, avamäng e) sonaadi osad – I osa - ekspositsioon (sissejuhatus) – peateema esitlus,kõrvateema esitlus, nende töötlus II osa – aeglane osa; III osa – tantsuline osa või rondo

Muusikaajalugu

2

doc

Ludwig Van Beethowen

Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-aastase Beethoveni elu kardinaalselt ­ temast sai automaatselt perekonnapea, kes pidi ülal pidama oma alkohoolikust isa ning kahte nooremat venda. Tal oli suur koormus õlgadel, näidata välja oma täiskasvanulikkust ise alles laps olles on midagi erakordset. 21-aastaselt suri Ludwigi isa. Isa surm ei muutnud tema plaane, see isegi ei kõigutanud vist teda eriti. Peale seda sai Beethoven iseseisvaks. Ta rändas ringi erinevates paikades, töötas paljudes õukondades ning tundis rõõmu oma suurepärasest loomingust. 25-aastaselt märkas Beethoven oma kuulmisvaegust. 1818 aastast oli helilooja täiesti kurdistunud. Inimestega suhtlemiseks kasutas ta kaustikuid, mis on ka tänaseni säilinud. 1815 aastal suri tema vend, kes jättis oma poja hooldusõiguse Beethovenile. Noormees põhjustas talle kuni surmani tõsiseid hingelisi ja majanduslikke probleeme

Muusikaajalugu

2

doc

Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha.

Muusika

5

odt

Ludwig van Beethoven - Referaat

koolinimi Referaat Ludwig van Beethoven 1770-1827 Autor: Juhendaja: õ.a.  1770. aasta detsembrikuus sündis Bonni õukonnamuusiku Beethoveni peres poeg, kellele anti nimeks Ludwig. See oli juba teine Ludwig ­ esimene oli sündinud kaks aastat varem ja peatselt surnud. Teise Ludwigi täpne sünnikuupäev ei ole teada, sest noil aegadel ei olnud kombeks kolmanda seisuse laste sündimise kuupäeva üles märkida. Säilinud on üksnes märge sealse Püha Remigiuse kiriku meetrikaraamatus, et 17. detsembril 1770 ristiti kirikus Ludwig Beethoven. Järelikult oli ta sündinud päev või kaks enne seda. 1774. ja 1776. aastal nägi ilmavalgust veel kaks

Muusika

4

rtf

Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht

Muusika

Kommentaarid (0)