LSD LSD Ehk lüsergiinhappe dietüülamiid on sünteetiline hallutsinogeen Aine struktuur- ja summaarvalem Kus leidub? Looduslikult leidub tungalteras, kuid tänapäeval kasutatakse vaid sünteetilist LSD- d Sünteesimine 1938. aastal šveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann otsis migreeniravimit Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused Kasutamine Suu kaudu, mõjuperiood kestab 6–12 tundi. Mõju- intensiivne, võib tekkida "kehast väljumise tunne“,võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. Tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Hajevil olek, letargia, uimasus,
Timothy Tamm LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (slängis hape (inglise keeles acid)) on sünteetiline hallutsinogeen. Sellised näevad välja LSD kapslid ja pulber, mis on kapslites. Ajalugu LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis sveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950. 60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, sellejärgselt ka mujal maailmas. Annustamine ja mõju Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida
Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis olmes, ravieesmärkidel või religioosetes rituaalides. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained,
Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad samuti on preparaadid näidustatud emakaverejooksude ja liigrohke menstruatsiooni korral. Peale sünnitust taastub emaka normaalseisund tungaltera preparaatide toimel kiiremini.. LSD (lüsergiid) sünteesiti tungaltera alusel esmakordselt 1943a. LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis sveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950.60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, selle järgselt ka mujal maailmas. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt
GHB ja LSD GHB ehk rahvakeeli "korgijook" on narkootiline aine, mida kasutatakse lõõgastuseks. Selle manustamisega koos alkoholiga jääb inimene varem või hiljem magama. Seda sokutatakse naiste jookide sisse, millele võib järgneda vägistamine või röövimine, kui ohver teadvuse kaotab. See tõttu seda kutsutakse GHB-d ka vägistamisuimastiks (ingl date rape drug ). Tavaliselt GHB-d juuakse, tarvitatav annus on pool plastpudeli korgitäit kuni üks korgitäis (s.o 3 7 ml), seetõttu saab seda märkamatult viia klubidesse. Mõju algab 15-30 minuti jooksul ja kestab kuni 1-3 tundi. LSD LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (inglise keeles Lysergic acid diethylamide) (Teised nimetused: hape , mark , ellekas , Ruut , reis , trip ) on sünteetiline hallutsinogeen. See aine keelati USA's 1960ndatel. See järel ka mujal maailmas
Esimesena sünteesis meskaliini 1919.aastal Ernst Späth. 1.2 PSILOTSÜBIIN Psilotsübiin on hallutsinogeen,mida sisaldavad ,,maagilised seened",Panaeoluse, Stropharia eriti aga Psilocybe. Psilocybe seen on 2,5-4 cm kõrgune väikese kübaraga. 1.3 LSD Varasemad hallutsinogeenid olid kõik taimse päritoluga (kärbseseen, india kanep, yage jne ) Hallutsinogeenide uurimine avardus tohutult pärast LSD avastamist. LSD sünteesis esimest korda 1938.aastal Baselis Sandoze laboratooriumis keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hoffmann LSD kõrvale,kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. Hoffmann katsetas LSD endal ning kirjeldas elamusi : " Tohutute jõupingutustega suutsin seostatult kõneleda, silmade ette tõusis värelev vine, kõik muutus ebareaalseks, iga heli oli nähtav mingis värvitoonis. Ei puudunud palju, et oleksin hullunult ulguma hakanud".
erinevad kanepisaadused. Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938.aastal Dr. Albert Hoffmani poolt, kes otsis migreeniravimit. Kuigi hallutsinogeen tundub esmapilgul küllaltki ohutu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega ja selle tarvitamisest on raske üledoosi saada, siis võib tarvitamise ajal reaalsustaju kadu põhjustada õnnetusjuhtumeid. Psühhootiline seisund võib jääda püsima ka pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem, seda juba ühekordse tarvitamise järgselt. Peale LSD on laiemalt levinud ka fentsüklidiin (PCP) ja ketamiin. Osadel juhtudel arvatakse sellesse rühma ka ecstasy, sest põhjustab samuti hallutsinatsioone. Üldjuhul on kõigi hallutsinogeenide poolt tekitatud füüsiline sõltuvus tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine)
LSD on väike paberitükk, millel võivad olla erinevad pildid. Paberitükki imetakse ja seejärel neelatakse alla. Mõju algab umbes pooleteise tunni pärast ja kestab kuni 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju:, maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli. LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega, samuti on LSD tarvitamisest raske saada üledoosi, sest surmav annus on tuhandeid kordi suurem tavalisest annusest. LSD tarvitamisel tekkiv reaalsustaju kadu ja hallutsinatsioonid võivad põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt
LSD-narkomaania puhul tekib vaid psüühiline sõltuvus, füüsilise sõltuvuse nähud praktiliselt puuduvad. Pärast viimast annust umbes ühe ööpäeva jooksul on unehäired, higistatakse, käed värisevad. Täheldatakse ärevust ja rõhutud enesetunnet. Need nähud ravi ei vaja ning taanduvad tasapisi iseenesest paari nädala jooksul. LSD krooniline kasutamine põhjustab kiiresti psüühilisi muutusi. Eriti mõjub noortele: areneb emotsionaalne labiilsus, huvid ahenevad, töövõime väheneb, isiksuse intellektuaalne ja eetiline areng pidurdub. LSD toob kaasa ka muutused kromosoomides naistel esineb sagedamini iseeneslikke aborte ja sünnib väärarenguga lapsi (3). Võõrutusnähud on üldiselt väheväljendunud, kuid võivad esineda püsivamad psühhoosinähud (3). 1.3 Meskaliin Meskaliin on looduses esinev hallutsinogeen, millel on väga pikk kasutamise ajalugu. Kõige rohkem esineb meskaliini uimakaktuses, mis kasvab enamjaolt Mehhikos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
