LSD (0)

LSD
LSD
 Ehk lüsergiinhappe dietüülamiid
 on  sünteetiline  hallutsinogeen
Aine struktuur- ja summaarvalem
Kus leidub?
 Looduslikult leidub tungalteras, kuid 
tänapäeval kasutatakse vaid sünteetilist LSD-
d 
Sünteesimine
 1938. aastal šveitslasest  keemik  Dr. Albert 
Hofmann
 otsis migreeniravimit
 Tol al jättis Hofmann LSD kõrvale
 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku 
puutudes avastas selle psühhedeelilised 
omadused 
Kasutamine
 Suu kaudu, mõjuperiood kestab 6–12 tundi. 
 Mõju- intensiivne, võib tekkida "kehast väljumise 
tunne“,võib näha mitmesuguseid hal utsinatsioone.
 Tõuseb  vererõhk  ja kehatemperatuur,  kiireneb  pulss 
ja  hingamissagedus . 
 Laienevad pupil id, tugevnevad refleksid ja väheneb 
koordinatsioonitaju. Hajevil olek,  letargia , uimasus, 
ebakindlad li gutused ja üle keha värisemine. 
 Letargia- haiguslik uni
Sõltuvus
 Tagasihoidliku intensiivsusega
 Raske saada üledoosi, sest surmav  annus  on 
tuhandeid  kordi  suurem  tavalisest  annusest
Ohud
 Tekkiv  reaalsustaju  kadu ja hal utsinatsioonid võivad 
põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende  ajel  
tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda 
püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka 
ühekordse tarvitamise järgselt.
 Eriti mõjub see noortele: areneb emotsionaalne 
labi lsus, huvid ahenevad,  töövõime  väheneb, 
isiksuse intel ektuaalne ja eetiline areng pidurdub. 
LSD toob kaasa ka muutused kromosoomides
 Naistel esineb sagedamini iseeneslikke  aborte  ja 
sünnib väärarenguga lapsi. 
Huvitavat
 Teised nimetused: hape , mark , ellekas ,