LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eesti imetajad

tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. ... teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3.mäger Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku

Bioloogia

4

doc

Eesti imetajad

tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. … teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3.mäger Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku

Bioloogia

6

odt

Mis on talveuni?

Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.Talveune kestus eri loomarühmadel võib kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani.Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse lühiajalist talveund (ehk fakultatiivne taliuinak), taliuinakut ja (tõelist) talveund..Talveune ajal langeb looma

Bioloogia

5

docx

loomad

· vajavad vähe energiat ja vähe toitu, sest ei pea hoidma kehatemperatuuri püsivana. · kalad, kahepaiksed, roomajad, kõik selgrootud Püsisoojased · keha püsib soojana hoolimata välistemperatuurist · keha soojendamiseks toodab keha ise soojusenergiat · kehatemperatuuri reguleerib organism ise · aktiised kogu aeg, hoolimata välistemperatuurirst · vajavad palju energiat ja toitu, et hoida kehatemperatuur soojana. · linnud ja imetajad Püsisoojaste loomade keha jahtumine sõltub kehapinna suurusest. Väikeste loomade keha jahtub kiiresti, sest nende kehapind võrreldes kehamassiga on suurem. Seega polegi väga väikeseid püsisoojaseid loomi, sest väike keha kaotab soojust rohkem, kui toota jõuab. Temperatuur mõjutab enamikku keha talitlust. Keha talitleb kindlal temperatuuri ( u 37 kraadi) kõige paremini. Loomadele on keha liigne jahtumine või ülekuumenemine eluohtlik. Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt:

Kategoriseerimata

52

pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni).

Loodusõpetus

47

doc

Puisniitude loomastik

pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil näiteks kodumesilane saab toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Alahuule osised - keelised on 11 libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad

Pärandkooslused

29

pptx

Kõigusoojasus ja püsisoojasus, raskete aegade üleelamine

wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel.  Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 ­ 105) Tv lk 44 ­ 47  Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojasteks.  Kõigusoojased ja püsisoojased Kalalaadsed Linnud Amfiibid Imetajad Reptiilid

Bioloogia

20

rtf

Eesti metsade loomad

lagendikel või inimasustusega piirkondades. ( www.miksike.ee ) Meie metsades elab http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ andmetel ligi 65 erinevat loomaliiki. Need loomaliigid jagunevad 8 erinevasse liiki ja 20 sugukonda. Kõige enam võib kohata närilisi 21 eri liigi. Suurimetajatest on eestis kõige enam metskitsi, kelle arv ulatub kuni 55 000 isendini. Suurte imetajate alla kuuluvad ka halljänes ja valgejänes- kokku ligikaudu 20 000 isendit. Peale eelnimetatud loomade võib meie metsades kohata veel põtru, metssigu, rebaseid, kährikuid, loomakasvatajatele valmistavad kõige suuremat muret aga meie metsade hundid. Väiksematest loomadest võib veel kohata siili, oravaid. 3 Põhiosa Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)