Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees. Filtreerivad loomad, hõõrel puudub. Vesi liigub mantliõõnde sissevoolusifooni kaudu ja välja väljavoolusifooni kaudu tuues mantliõõnde toitu ja hapnikku. Lahksugulised, esineb ujuv vastne veliger või ujumisvõimetu pihtvastne e glohhiid. Alamklass: Liistaklõpusesed Lamellibranchia Enamik liike kuulub sellesse alamklassi. Neile on iseloomulikud hästiarenenud lõpused
1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1
1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1
2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda
CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes
Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik tugev mineraalainetest koda, mis katab sageli kogu looma keha. Seestpoolt naaldub kojale mantel nahakurd, mis ripub keha seljapoolelt külgedele vabalt alla. Kere seinte ja mantli vahele jäävat ruumi nimetatakse mantliõõneks
käsijalgsed. Karbon Taimestik oli lopsakas osjad, kollad, sõnajalad. Taimede mattumisel tekkisid kivisöe-lademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroog-sete jalülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Kiiresti evolutsioneerusid algelised kahepaiksed. Ilmusid roomajad. Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. Kiiresti kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura
vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele)
.............................................................................. 5 Langust................................................................................................................................ 6 Krevetid............................................................................................................................... 6 MOLLUSKID........................................................................................................................... 8 Karbid.................................................................................................................................. 8 Austrid................................................................................................................................. 9 Teod.................................................................................................................................. 11 PEAJALGSED...........................................................................
moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel
Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub
Sama kinnitab ka E.Mindell lisades veel, et oomega-3 rasvhape alandab fibrinogeeni ja tromboksiini taset veres. Fibrogeen on aine, mis on vajalik vere hüübimiseks, selle kõrget taset seostatakse vereklompide tekkega. Tromboksoon aga paneb veresooni kokku tõmbuma, selle kõrge tase aga põhjustab kõrget vererõhku. On märgatud, et kala söömine hoiab ,,hea" kolesterooli taseme kõrgel. Kõigest kümme päeva ainult rohkelt lõherasva sisaldavaid tooteid süües alaneb Mereandid _ karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Ehitus Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid.............................................................................
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel
On toiduks lindudele (rästad, kuldnokad, toonekured) ja pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele. Toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära, tükeldavad ja seedivad need läbi ning väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest. Limused ehk molluskid on liigirohke loomarühm, kuhu kuuluvad mitmesuguse välimusega loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei
pikkuseks. Müüdavad vähid on circa 10 cm. OGAJAS MERIVÄHK Sarnaneb homaarile , kuid tema koorik on okkaline . Tema inglisekeelne on spiny lobster. Sooja vett eelistav ogajas merivähk veedab tavaliselt aega kaljude või vetikate vahel . Ogajat merivähki võib leida aega veetmas Atlandi ookeanist , Aadria merest , Vahemerest ja Vaiksest ookeanist. KARBID Karbid kuuluvad limuste ehk molluskite hõimkonda ning on suguluses nii tigude kui ka tindikalaks hüütavate seepiatega. Karbid on maailmameres, samuti jõgedes ja järvedes üpris laialt levinud loomad, kelle liikide üldarv ulatub 15 tuhandeni. Maismaal karpe ei ela. Karbid, nagu kõik teisedki limused, koosnevad peast, kotikujulisest kerest ning jalast, mis kujutab enesest kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on iseloomulik tugev mineraalainest koosnev koda, mis sageli katab looma kogu keha. Seestpoolt toetub kojale mantel- nahakurd, mis ripub keha seljapoolelt külgedele alla
Välimises kihis on närvirakke ja lihaskiudusid ning seetõttu saavad saaklooma puudutusele või muule välisärritusele liigutusega vastata. keha ja kombitsate väliskihis paiknevad ka erilised kõrverakud, mille harpuunitaolise osaga nad ohvri või vaenlase kehasse mürki süstivad. Tähtsus looduses-toiduahelas, elupaigaks väiksematele loomaliikidele, elavad sümbioosis. Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused
taimekoe, milles tekivad pruunid või mustjad laigud. Pratülenhoosi üldiseks tunnuseks on mullaväsimus. Taimed kiduvad ja võivad värvuselt olla tervetest heledamad, saak aga langeb tunduvalt. (234 EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA ) 8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest
4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2
8. toituvad, 9. enamikul keha kiirelise või kahekülgse sümmeetriaga, 10. keha kahekülgselt sümmeetriline, 11. keha koosneb rakkudest, 12. vereringe avatud või suletud, 13. vereringe suletud, 14. paljunevad suguliselt, 15. hingavad. Tunnused Selgrootud Selgroogsed Erinevad Sarnased Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha. a) Käsn, b) Putukas, c) Meriroos, d) Vähk, e) Merisiilik, f) Ämblik. 2.2. Mida saab eristada kahekülgse sümmeetriaga loomal? Ülesanne 3. Vasta küsimustele (1-3). 1. Mis ülesanne on loomade vereringel? 2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased? 3. Lõpeta laused (a-b). a) Avatud vereringes ringleb veri … b) Suletud vereringes ringleb veri … --- 5 Ülesanne 4. 4.1. Vali loetelust õiged käsna tunnused (a-o) ja jaota need tunnuste ees olevate tähtede abil nelja käsna iseloomustavasse jaotusse (1-4).
Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid
(koda ja vatsake). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops. Erituselunditeks on neerud. Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 4 KLASS VAGELLIMUSED e kõhurennised: Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid. KLASS SOOMUSLIMUSED: Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid. KLASS KARBID e liistaklõpusesed: Bilateraalsümmeetrilised. Kahepoolmeline koda (konhioliin, portselan, pärlmutterkiht, kupp, lukusidemed, karbihambad, sulgurlihased, sissevoolusifoon, väljavoolusifoon). Mantliõõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised
Eukarüoot- e päristuumne, rakk, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. Prokarüoot- e eeltuumne, organism, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum. Nende hulka kuuluvad bakterid. 30.Oska jagada loomarühmade vahel need tunnused/elundid: Trahheed-kitiinist torukesed, mille abil hingata -putukad ja ämblikud Hõõrel- väikestest hambakestest koosnev pind, mille abil saab toitu hankida limused, teod, karbid, peajalgsed Kestumine- kõva kesta maha ajamine ja seejärel uue kasvatamine koorikloomad (vähid) , lülijalgsed otsene areng- pidev areng- imetajad, linnud vaegmoone- munast tuleb vastne aga ei nukku, ainult putukatel täismoone- munast tuleb ussisarnane vastne => nukkumine=> täiskasvanud isend- liblikad, põrnikad pungumine- organismi kehal hakkab kasvama samasugune organism, lõpuks laseb lahti ja on uus organism valmis- hüdrad, ainuõõssed
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva. Talub 20-350 g/l. Paljudes hüperhaliinsetes järvedes ainus fotosünteesiv organism. Makrovetikatest on tavalised mändvetiktaimed (kuni mööduka soolsuseni <50 g/l - Chara, Tolypella). 7 Loomarühmad, mis soolajärvedes pea puuduvad, kuid magevees tavalised: Käsnad, Sammalloomad, Kärssussid, Kaanid, Karbid. Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe, ajutistes soolajärvedes kalu enamasti pole (pole kohastunud kuiva aega üle elama). Põhimehhanismid soolases vees veekao ja soolade sissetungi vastu võitlemiseks: Põhimehhanismid selleks on: Isolatsioon (loomade katete soola- ja veekindlus) Osmokonformism (Sisekeskkonna soolsuse tõstmine välisega võrdseks osmolüütide abil, halobakteritel anorgaanilised ioonid, peam. K).
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on
Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon). Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea. Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab toiduvalikus tavaliseks ka kala (ogalikud, mudilased, räim, kilu). Kooskõlas toiduvaliku enam järsemate muudatustega kala teatud vanuse ja pikkuse
1.1. Vähid ja nende kehaehitus Maailmas on umbes 450 magevees elavat vähiliiki, kes kuuluvad kolme erinevasse sugukonda (Parastacidae, Cambaridae, Astacidae). Euroopas on vaid 5 kohalikku mageveevähi liiki. Põhja-Euroopas tuleb tunda eeskätt kolme vähiliiki. Jõevähk Astacus astacus (sünonüümid väärisvähk, vahel ka otsetõlkena vene keelest laiasõraline vähk), ingl.k noble crayfish, vn.k shirokopalõi rak, sm.k rapu e. jokirapu. Nimele vaatamata elab see vähk ka järvedes ja tiikides. Suure lihasaagise ja õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on tema turuhind teistest 20-30% kõrgem. Tema looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi rannikuni, Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele jm., kus teda varem polnud. Väike viljakus (70-250 marjatera), aeglane kasv meie jahedas kliimas, tundlikkus keskkonna ja
Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer. Kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Vihmauss, hulkharjasuss, mudatuplane 96. Miks on limused ( Mollusca ) ja rõngussid ( Annelida ) ühes evolutsiooniharus? Kõige algelisemad limused on kergelt lülistunud (segmenteerunud); rõngussid lülistunud. 97. Kuidas erinevad peajalgsed ( Cephalopoda ) teistest limustest? Intelligentsed röövloomad. Kuue või kaheksa kombitsaga, millel on arvukalt iminappasid. Nende suur aju (mida ümbritseb kõhrene kolju) ja läätsega silmad on konvergentselt jõudnud tasemele, mis on võrreldav selgroogsetega. Tänapäeva peajalgsed – kalmaarid, kaheksajalad 98. Miks ei tuletata lülijalgseid ( Arthropoda ) enam rõngussidest ( Annelida )? Sest viimastel aastatel on teada saadud, et nad on sarnasemad ümarussidele, mis siis,
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
